03.04.2014

EKUK juhtimisel on käivitunud kolm suurt projekti Eesti keskkonnakaitse parendamiseks

Keskkonnaministeerium (KKM) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) allkirjastasid Euroopa Majanduspiirkonna toetuste projektilepingud Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia ja Eesti merestrateegia väljatöötamiseks ning mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamist võimaldava töövahendi loomiseks.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm keskendub projektidele, mis on suunatud keskkonnakaitsele ja -korraldusele, kliimamuutustele ja taastuvenergeetikale, kodanikuühiskonnale, inim- ja sotsiaalsele arengule ning kultuuripärandi kaitsele.

Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia väljatöötamine

Eestis on seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega ja hädaolukordade reguleerimisega ning eraldi kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiat ega rakenduskava Eestil veel ei ole. Selleks, et kõikides valdkondades ja kõikidel haldustasanditel võetaks õigeaegselt kasutusele tõhusaid kohanemismeetmeid, on vaja koordineeritud lähenemist riikliku kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegia ja rakenduskava näol, kuhu oleksid integreeritult koondatud kõik kõnealuse teemaga seotud küsimused ja prioriteedid.

Seega on äärmiselt oluline koostada kliimamuutuste kohanemise strateegia, mis ongi ühe projekti lõppeesmärgiks. Kliimamuutustega kohanemise strateegia koostamisel on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse partneriteks Keskkonnaagentuur ja välispartner Norrast – Norwegian Directorate for Civil Protection (DSB).

Eesti merestrateegia väljatöötamine

Merestrateegia raamdirektiiv seab eesmärgiks saavutada merealade hea keskkonnaseisund aastaks 2020. Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009-2014 programmi “Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine” raames OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhtimisel läbiviidav projekt “Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti mereala meetmekava väljatöötamine, k.a. saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamine“ on otseselt seotud mereveekogude jätkusuutliku majandamisega, mis hõlmab ka siseveekogudel rakendatavate meetmete mõju hindamist ja seeläbi mereala hea keskkonnaseisundi tagamist/saavutamist.

Projekti lõpptulemina valmib Eesti riigile merestrateegia, mis koosneb toimivast ja naaberriikidega kooskõlas olevast mereseire programmist ning meetmekavast, millega suureneb võime ohjata merekeskkonda mõjutavaid survetegureid. Samuti tekib kõigil asjast huvitatud isikutel võimalus saada informatsiooni mereseire programmi ning meetmekava kohta.

Projekti partneriteks on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet ning välispartnerid Norrast – Institute of Marine Research (IMR) ja Norwegian Institute of Air Research (NILU).

Mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamise töövahendi loomine

Vee kasutamise ja kaitse põhialused sätestab veeseadus, mis põhineb EL veepoliitika raamdirektiivil ja merestrateegia raamdirektiivil, et tagada säästev ja jätkusuutlik areng ja vee võimalikult looduslik seisund ning hoida pinna- ja põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Et veekaitset süsteemselt korraldada, on vaja pidevalt informatsiooni veekogu seisundi, veekeskkonnale avalduva koormuse ning rakendatud meetmete mõju kohta. Just sellele keskendub kolmas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhtimisel alanud projekt “Mudelite süsteemi ja töövahendi loomine mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks“.

Projekti üldiseks eesmärgiks on moodustada erinevaid mudeleid kasutada võimaldav süsteem, mille abil saab modelleerida mere ja maismaa pinnaveega seotud protsesse. Pikemas perspektiivis aitab projekti realiseerimine kaasa veekogude kaitse korraldamisele, veekogudega seotud andmete, sh seisundi, koormuse ja meetmetega seotud andmete kättesaadavuse parendamisele. See omakorda võimaldab pädevatel asutustel operatiivselt kasutada andmeid mitmesuguste otsuste tegemisel ning hoida kokku olulisel määral tööaega, mis kuluks andmete otsimisele erinevatest andmebaasidest ning suurendab avalikkuse teadlikkust veekeskkonnas asetleidvatest protsessidest ja erinevate keskkonnakasutajate mõjust veeseisundile.

Projekti partneriteks on Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ning välispartner Norrast – Norwegian Institute for Agricultural and Environmental Research (Bioforsk).

Kliimamuutustega kohanemise strateegia ja merestrateegia eelnõud ning mudelite süsteem ja töövahend mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks valmivad 2016. aasta aprilli lõpuks ning need avalikustatakse. Samuti kaasatakse avalikkust läbi erinevate seminaride ja projektide kodulehtede kogu tööprotsessi vältel.

Kolme projekti maksumus kokku on 3 miljonit eurot.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste keskkonnavaldkonna projektide programmioperaator on Keskkonnaministeerium.