01.12.2018

Hajaasustuse elanikel palutakse osaleda joogivee kvaliteedi alases uuringus

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kutsub hajaasustuspiirkondades elavaid inimesi osalema uuringus, mille eesmärgiks on joogiveesüsteemide kohta info kogumine. Joogivee kvaliteedi määramiseks on proove kavas võtta 1 000 omaveevärgist. Inimestele palutakse teada anda oma soovist uuringuga liitumisel.

salvkaev

Foto: Salvkaev (puuvestja.ee)


Hajaasustusega piirkondades on elanike joogiveega varustamiseks enamasti kasutusel salvkaevud või puurkaevud. Kokku saab eraveevärkidest vett ligikaudu 15% Eesti elanikkonnast (ca 200 000 inimest), mille üle riik (Terviseamet) ei teosta riiklikku järelevalvet. Nimetatud kaeve on Eestis rajatud erinevatel aegadel ja nende hulgas on vanu ja amortiseerunud lahendusi, millest joogiks võetav vesi võib ohustada inimeste tervist. Keskkonnaministeerium koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-ga on alustanud uuringuga omaveevärkide joogiveekvaliteedi väljaselgitamiseks.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ projektijuht Vallo Kõrgmaa: „Kutsume endast märku andma eelkõige neid hajaasustuses elavaid inimesi, kes kasutavad joogivee saamiseks salvkaevusid, kuna just sellist tüüpi kaevude kohta puudub täpsem informatsioon. Pean täpsustama, et uuringusse soovime kaasata salvkaevude ja puurkaevude omanikke võrdselt. Samuti on eelneva kokkuleppe saavutamisel võimalik kooskõlastada proovivõtuaegu. Proovivõtuga soovime alustada järgmise aasta veebruaris, kuid selleks, et oma tööd paremini korraldada, palume inimestel, kes oma joogivee kvaliteedi vastu huvi tunnevad, endast juba praegu teada anda“.

Inimestel, kes soovivad uuringus osaleda, palutakse täita elektrooniline küsimustik 17. detsembriks siin (NB! Avaneb probleemideta Google Chrome brauseriga) või helistada 6 112 946 ja 7 307 277.

Uuring on tasuta.

Kõikidele uuringus osalenud veevärkide omanikele edastatakse nende joogivee andmed ning nõustatakse koos Terviseametiga joogivee analüüsitulemuste ning vajalike parendusmeetmete osas.

Mis on omaveevärk, salvkaev ja milline on puurkaev?

Omaveevärk koosneb tavaliselt kaevust ja selles olevast pumbast, maa-alusest ja hoonesisesest torustikust ning hüdrofoorist või ülapaagist.

Puurkaev

Foto: Puurkaev
(Jaak Jaaku)

Salvkaev on maapinnalähedasse põhjaveekihti kaevatud kaev vee võtmiseks, mille seinad on toestatud raketega. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt ca 1 m, sügavus valdavalt 5 kuni 10 m ja rajatud on see põhjavee ülemistesse kihtidesse. Lõuna-Eestis ja teistes paksu moreenkattega piirkondades on kaeve, mille sügavus võib olla üle 20 m. Maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata.

Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga (10…15 cm) mantel- ja/või filtertoruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest. Puurkaeve rajatakse nii paksudesse pinnakatte setetesse kui ka aluspõhja lubja- ja liivakividesse.

Uuringust lühidalt

Töö eesmärk on Eesti hajaasustuspiirkondade joogiveekvaliteedi ja -süsteemide seisukorra hinnangu saavutamine ning konkreetsete võimalike meetmete välja töötamine nende süsteemide korrastamiseks ja järelevalveks.

  • Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedist.
  • Uuringu on tellinud Keskkonnaministeerium Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toel.
  • Uuringu kestus: august 2018 kuni veebruar 2020.
  • Proovide võtmine: veebruar 2019 – august 2019.
  • Uuringu raames võetakse joogivee proove 1 000 hajaasustuspiirkonnas olevast veevärgist.
  • Kõigist joogivee proovidest analüüsitakse järgmisi näitajaid: mangaan, raud, pH, hägusus, lõhn, värvus, Escherichia coli, enterokokid, coli-laadsed bakterid.
  • Nitraaditundlikul alal ning Ida-Virumaal võetakse valitud kaevudest lisaks joogiveele ka põhjavee proovid ning tehakse täiendavaid analüüse (nt, pestitsiidid, nitraadid, fenoolid).
  • Uuringus osalenud inimestele antakse tagasisidet nende joogivee kvaliteedi kohta ning koostöös Terviseameti ja kohalike omavalitsustega nõustatakse inimesi nii tulemuste kui ka vajalike parendusmeetmete osas.
  • Töö tulemusena kavandatakse meetmeid joogivee kvaliteedi parendamiseks ning koostatakse juhendmaterjal (suunatud eraisikutest kaevuomanikele) hajaasustuspiirkonnas paiknevate majapidamiste kaevude joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks ja terviseohutuse tagamiseks.