Osoonikihti kahandavate ainete iseloomustus

Osoonikihti kahandavad ained sisaldavad kas fluori (F), kloori (Cl) või broomi (Br). Need ained on lenduvad ja väga stabiilsed, mis tähendab seda, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht. Neil ainetel on suur osooniaatomite lõhustamise võime, mida arvestatakse osoonikihti kahandamise potentsiaalis (ingl.k. ozone depleting potential e ODP).

[Vt ka - Alternatiivid HCFC-dele]                                                                                                                      

Klorofluorosüsivesinikud (CFC-d)                                                            

ODP =  0,6 – 1,0
CFC on keemiline nimetus, mis on kasutusel lühendina klorofluorosüsivesinike jaoks.  CFC-d avastati 1928.a. ning neid peeti “imegaasiks”, kuna nad on püsivad, mürgitud, mittekorrodeerivad ning tuleohutud. CFC-del on eriti suur osooni kahandamise potentsiaal ja kasvuhooneefekti põhjustav mõju . CFC-sid on kasutatud väga laialdaselt nende tootmise algusest 1930. a. alates mitmetes valdkondades (vt. Tabelit).

CFC-11 jääb atmosfääri 50 aastaks, CFC-12 102 aastaks, CFC-113  85 aastaks, CFC-114  300 ning CFC-15 1700 aastaks.

Enimlevinud klorofluorosüsivesinikke sisaldavad segud   

Informatsiooniks: Kui segus sisaldub kas või üks komponent, mis kuulub osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) gruppi, siis laienevad sellele ainete segule kõik piirangud , mis kehtivad OKA-dele

Haloonid                                                                                                              

ODP = 3, - 10,0
Haloone kasutatakse tulekustutites. Haloonide osoonikihti kahandav potentsiaal on eriti kõrge. Olemas on  haloon 1211, haloon 1301 ja haloon 2402.

Haloonid püsivad atmosfääris 20-85 aastat.

Süsiniktetrakloriid CCl₄                                                                                      

ODP = 1,1
Süsinikterakloriid on magusalõhnaline kergesti aurustuv vedelik, mida kasutatakse rõivaste kuivpuhastuses, rasvaeemaldajana, keemilise sünteesi toorainena.

Süsinikterakloriidi lõhustumiseks kulub 42 aastat.

1,1,1-triklooretaan e metüülkloroform CH₃CCl₃                                              

ODP = 0,1
1,1,1-triklooretaani kasutatakse rasvaeemaldajana ning elektriliste komponentide puhastusvahenina ning propellandina.

1,1,1-triklooretaan püsib atmosfääris 5,4 aastat.

Metüülbromiid CH₃Br 

ODP =  0,7
Metüülbromiidi kasutatakse kahjuritõrjes, muuseumieksponaatide ja ajalooliste majade konserveerimisel, kaupade transpordieelne töötlusel ning keemiliste komponetide sünteesimisel. Metüülbromiid on inimestele väga toksiline.

Metüülbromiid püsib atmosfääris 0,7 aastat.

Bromofluorosüsivesnikud (HBFC-d)

ODP =   0,02 – 7,5
Bromofluorosüsivesinikud pole laialdaselt levinud, kuid nad on Montreali protokolli poolt kontrollitavate ainete nimekirja lülitatud et hoida ära nende uusi kasutusalasid.

Klorofluorosüsivesinikud (HCFC-d)

ODP =   0,02 – 0,11
HCFC-d töötati välja CFC-de esimeseks asendusaineks. HCFC-d lagunevad tunduvalt kergemini kui CFC-d. Kuigi HCFC-d on osoonikihile tunduvalt ohutumad kui CFC-d aitavad ka nemad kaasa osoonikihi kahanemisele ja on seetõttu vaheetapil kasutusel üleminekuainena.

Püsivad atmosfääris 1,4-19,5 aastat

Klorobromometaan                                                                                      

ODP = 0,12 
On uus osoonikihti kahandav aine, mis toodi turule 1998.a. Montreali protokolli alla võeti see aine juba 1999.a.