Nõuded mootorsõidukitel paiknevate F-gaase sisaldavate seadmete käitlemiseks

Üldised kohustused

  1. Fluoritud kasvuhoonegaaside tahtlik laskmine atmosfääri on keelatud, kui gaaside vabastamine ei ole ettenähtud kasutuseks tehniliselt vajalik.
  2. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete käitajad peavad võtma ettevaatusabinõud, et vältida nende gaaside tahtmatut vabastamist. Fluoritud kasvuhoonegaaside lekete vähendamiseks tuleb võtta kõik tehniliselt ja majanduslikult teostatavad meetmed.
  3. Fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamise korral peab seadmed viivitamatult parandama.
  4. Pärast võimaliku lekke parandamist peavad sertifitseeritud isikud seadmete lekkekontrolli uuesti tegema, et teha kindlaks, kas parandustööd on olnud tõhusad.
  5. Ükskõik millise mootorsõiduki, trammi ja raudteeveeremi kliimaseadmesse võib fluoritud kasvuhoonegaasi lisada, kui teenindus- ja parandustööde tegija on veendunud kliimaseadme lekkekindluses.

NB! Sõiduautode ja kaubikute kliimaseadmetes olev uus külmagaas HFC(HFO)-1234yf ei kuulu fluoritud kasvuhoonegaaside hulka.

1) M1 ja N1 kategooria sõidukitel paiknevad kliimaseadmed

Töötajate atesteerimine

N1 ja M1 kategooria sõidukitel paiknevatest kliimaseadmetest fluoritud kasvuhoonegaaside kokku kogumiseks peab töötaja olema atesteeritud.

  • M1-sõiduautod – sõidukid, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta;
  • N1-kaubikud – kuni 3,5 tonnised tarbesõidukid.

Fluoritud kasvuhoonegaaside kokku kogumiseks M1 ja N1 kategooria sõidukitel paiknevatest kliimaseadmetest peab töötajal olema kutsetunnistus või mõnes teises liikmesriigis välja antud vastav koolitustunnistus, mis on antud välja Komisjoni määruse (EÜ) nr 307/2008, mis sätestab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 517/2014 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koolitusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused. Koolitustunnistuse ehk Eestis kutsetunnistuse saamiseks tuleb läbida koolitus, mis sisaldab nii teoreetilist kui praktilist osa. Atesteerimiseks vajalike minimaalsete teadmiste ja oskuste loetelu asub Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) 307/2008 lisas.

Kutsetunnistus või teise liikmesriigi sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

  1. Sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi,
    sertifikaadi number ja kehtivusaeg.
  2. Sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud.
  3. Väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Kutsetunnistuste andmine toimub kutseseaduse alusel. Eestis rakendab kutsesüsteemi Kutsekoda ning mootorsõidukite kliimaseadmete alal on kutset andev organ Eesti Autokutseõppe Liit.

Eestis antud Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 307/2008 vastavad kutsed on järgmised:

  • Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja (anti kuni 6.02.2015.a)
  • Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 osakutse: Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 5 (antakse pärast 6.02.2015.a)

Kõnealused kutsetunnistused on tähtajatud.

Isikute nimekirjaga, kes on saanud Eestis mootorsõidukite kliimaseadmete käitlemise kompetentsitunnistuse saab tutvuda Kutsekoja kutseregistris.

N1 ja M1 kategooria sõidukitest fluoritud kasvuhoonegaasi kokkukogumiseks on töötjad pidanud olema atesteeritud 2008. aastast.

Autoromudega tegelevad ettevõtted peavad samuti tagama fluoritud kasvuhoonegaasi eemaldamise romulasse toodud sõidukite jahutus- ja kliimaseadmetest ning kasutama selleks Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 307/2008 järgi sertifitseeritud isikuid.

Romusõidukite kogumiskohal ja lammutuskojal peavad olema mahutid romusõidukitest eraldatud vedelike ja gaaside, sh kliimaseadmete täiteaine, eraldi kogumiseks ja ladustamiseks ning hoiuruumid või rajatised romusõidukite jäätmete ladustamiseks.

2) Külmikveokite ja –järelhaagiste jahutusseadmed

1. jaanuaril 2015. a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, millest tulenevalt rakenduvad kõnealustele seadmetele uued nõuded.

  • “külmikveok” – mootorsõiduk (täis)massiga üle 3,5 tonni, mis on projekteeritud ja ehitatud peamiselt kaubaveoks ning varustatud jahutusseadmega;
  • “külmikhaagis” – sõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud vedamiseks veoki või vedukiga, ette nähtud peamiselt kaubaveoks ja varustatud jahutusseadmega.

Lekkekontroll (art 4)

Külmikveokitele ja –järelhaagiste jahutusseadmetelele, mis sisaldavad viis või enam tonni CO2-ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase tuleb alates 1. jaanuarist 2015. a teha lekkekontrolli järgmise sagedusega:

Seadmes paikneva aine kogus tonnides CO2 ekvivalendisLekkekontrolli nõutud sagedus
5 – 50 tonni CO2 ekvivalenti1 x aastas
50 - 500 tonni CO2 ekvivalentiIga 6 kuu järel (2 x aastas)

NB! Euroopa Liidu määrustes on viidatud CO2 ekvivalenttonnidele, samas kui Eesti õigusaktides räägitakse CO2 ekvivalendist. Erinevus tuleneb välisõhu kaitse seaduses (§166 lg 2) esitatud definitsioonist, mille kohaselt on süsinikdioksiidi ekvivalent defineeritud kui üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. Seega kasutatakse Eesti õigusaktides CO2 ekvivalenti eelnevalt nimetatud juriidilisel põhjusel. Sisulist erisust nõuete rakendamisel sellest ei tule.

KülmaaineGWP5 tonni CO2 ekv50 tonni CO2 ekv
R-134 a1 4303,5034,97
R-404A3 9221,2812,75

Külmikveokite ja –järelhaagiste jahutusseadmetes paiknevad R-134a ja R-404A.

Vanade sõidukite jahutusseadmetes on kuni 12 kg ainet, uutel sõidukitel kuni 10 kg ainet.

Üldjuhul on külmikveokite ja –järelhaagiste jahutusseadmetele vaja teha lekkekontrolli 1 kord aastas.

Erandid

  • Hermeetiliselt suletud seadmetele, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on väiksem kui 10 tonni CO2-ekvivalenti, ei tule lekkekontrolli teha, tingimusel et sellistel seadmetel on märgistus „hermeetiliselt suletud”.

Elektroonilise kalkulaatori kilogrammide arvestamiseks CO2 ekvivalendiks leiab siit.

Töötajate pädevus (art 10)

Külmikveokitele ja –järelhaagiste jahutusseadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks, parandamiseks, kasutuselt kõrvaldamiseks, lekkekontrolli läbiviimiseks on pädevus ja sertifitseerimisnõuded kehtestatud 8. detsembril 2015.a jõustunud Komisjoni määrusega (EL) nr 2015/2067.

Kõnealusel kasutusalal hakkab eksameid vastu võtma ja kutsetunnistusi andma Eesti Külmaliit.
Külmikveokite ja –järelhaagiste alal peavad töötjad olema andnud eksami ja omama kutsetunnistust või teise liikmesriigi sertifikaati hiljemalt alates 1. juulist 2017. a.

Ettevõtete sertifitseerimine

Külmikveokitele ja –järelhaagiste jahutusseadmete käitamisega tegelevad ettevõtted ei pea olema sertifitseeritud.

Hooldemärkmete registreerimine (art 6)

Käitaja, kes töötab seadmetega, millele tuleb teha lekkekontrolli (külmikveokid ja –haagised), peab alates 1. jaanuarist 2015. a koostama iga seadme kohta dokumendi (nn hoolderaamat) ja säilitama seda, kandes sellese järgmised andmed ja toimingud:

  1. Seadmes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kogus ja tüüp;
  2. seadme paigaldus-, teenindus- ja hooldustööd;
  3. teave, kas seadmes paiknev kasvuhoonegaas on ringlussevõetud või taasväärtustatud;
  4. lekkekontrollid ja nende tulemused;
  5. seadmesse aine lisamine ja lisatud kogused;
  6. töid teostanud isiku nimi ja tema sertifikaadi number;
  7. remonttööde ajal ja seadme kasutuselt kõrvaldamisel kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside kogus ja kõrvaldamiseks võetud meetmed.

Esialgu tuleb seda teha kas paberil või elektrooniliselt, hooldemärkmete pidamise vormi ei ole õigusaktiga ette antud. Seda võib teha vabas vormis, kuid vaja on registreerida kõik ülal nimetatud andmed.

Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud soovitusliku vormi leiab siit.

Märgistus (art 12)

Fluoritud kasvuhoonegaasidega seadmete ja balloonide õige märgistamise kohta vaata palun siit.

NB! Sõiduautode ja kaubikute kliimaseadmetes kasutatav uus külmaaine HFC- (HFO) 1234yf ei ole fluoritud kasvuhoonegaas.

F-gaaside kogumine enne lõplikku kõrvaldamist ning vajadusel seadmete hooldus- või teenindustööde ajal sertifitseeritud töötajate poolt (art 8)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid külmikautode ja- haagiste käitlemisel tuleb tagada, et nimetatud gaase koguvad kokku sertifitseeritud töötajad (alates 01.07.2017), et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine. See nõue kehtib ka sel juhul kui külmagaasi sisaldav seade koos sõidukiga viiakse autolammutusse.
Ka tuleb enne fluoritud kasvuhoonegaasi mahuti kõrvaldamist koguda kokku mis tahes jääkgaasid.

Kui seadmed, sh mahutid ja nendes sisalduv gaas on kasutuselt kõrvaldatud ja neid ei saa enam uuesti kasutusse võtta, siis on tegemist ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja külmaainete mahutite üleandmiseks tuleb leida jäätmekäitleja, kellel oleks sobiva koodiga ohtlike ainete käitluslitsents. Sobivateks koodideks on 14 06 01* (HFC külmaained) ja 16 02 11 (HFC-sid sisaldavad seadmed). Millistel Eesti ettevõtetel on selliste koodidega ohtlike ainete käitluslitsents, saab küsida Keskkonnaametilt.

Keskkonnaameti poolt antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsid on leitavad siit.

F-gaaside müügiandmete pidamine ja töötajate pädevusandmete registreerimine aine müügil (art 11)

1. jaanuaril 2015. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikkel 11 lg 4 kohaselt võib fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete või neist gaasidest sõltuva käitamisega seadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, kui selleks on artikli 10 alusel nõutav sertifikaat või tunnistus F-gaase müüa üksnes nendele ettevõtjatele ja neid tohivad osta üksnes need ettevõtjad,:

  • kellel on määruse artikli 10 kohased asjakohased sertifikaadid või tunnistused, või
  • kes palkavad isiku, kellel on määruse artikli 10 lõigete 2 ja 5 kohane sertifikaat või koolitustunnistus (sellisel juhul peab ostja müüjale tõestama, et ta on sellise isiku palganud (näiteks tõestama, et on tehtud leping).

Juhendi F-gaaside müügiandmete registreerimiseks leiab siit.

Seega ka mootorsõidukite jahutus- ja kliimaseadmete hooldamiseks fluoritud kasvuhoonegaasi ostmisel küsivad müügiettevõtted töötajate pädevusandmeid.

Turulelaskmise piirangud (art 11 ja Lisa III)

Ühekordse kasutusega mahutite turulelaskmine on olnud keelatud alates 4. juulist 2007.a. Turule laskmise all peetakse silmas Euroopa Liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimist või kättesaadavaks tegemist tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks, sealhulgas tollimenetluse alusel liidus vabasse ringlusse lubamist.

Ühekordselt täidetav mahuti on mahuti, mida ei saa korduvalt täita ilma mahutit selleks spetsiaalselt kohandamata või mis lastakse turule ilma märketa, et see on ette nähtud tagastamiseks mahuti korduvtäitmise eesmärgil.