F-gaase sisaldavate tuletõrjeseadmete käitlejale

Tuletõrjeseadmed

Enimlevinud fluoritud kasvuhoonegaasid gaaskustutussüsteemides on: HFC-227ea (FM-200), FS49C2, HFC-125, FE-13 ehk HFC-23, HFC-236.

1. jaanuaril 2015. a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta.

Peamised nõuded:

Töötajate pädevus- ja sertifitseerimisnõuded ja sertifitseerimisnõuded ettevõtetele (art 10)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmete paigaldamiseks, remondiks, hooldamiseks, teenindamiseks, lekkekontrolli tegemiseks, gaasi kokkukogumiseks ning seadme ja aine kasutuselt kõrvaldamiseks peab omama ettevõtte sertifikaati (Eestis käitlemisluba) ning ettevõtte käsutuses olevad töötajad, kes nimetatud toiminguid teevad, peavad olema samuti sertifitseeritud (Eestis kutsetunnistusega).

  • Töötajad

Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemiseks peab töötajal olema Eestis välja antud asjakohane kutsetunnistus või mõnes teises liikmesriigis vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 304/2008 välja antud vastav sertifikaat. Komisjoni määrus (EÜ) nr 304/2008 läheb muutmisele tõenäoliselt 2016.a.

Eestis toimub töötajate sertifitseerimine kutseseaduse alusel ning külmasektoris on sertifitseerijaks ehk kutse andjaks Eesti Turvaettevõtete Liit.

Eesti Turvaettevõte Liidu poolt antava kutsetunnistuse või teise liikmesriigi vastava sertifikaadi saamiseks tuleb läbida eksam, mis sisaldab nii teoreetilist kui praktilist osa. Sertifitseerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste loetelu asub Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 lisas.

Sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

  1. sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaeg;
  2. sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud;
  3. väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Töötajate pädevust kinnitab:

  1. Turvasüsteemide tehnik III kutse osakutse “Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine“ (anti 31. detsembrini 2014. a)
  2. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kompetents “Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine“ (antakse alates 1. jaanuarist 2015. a)

Kõnealused tunnistused kehtivad 3 aastat alates kutsekomisjoni otsuse tegemise kuupäevast.

Eestis F-gaase sisaldavate tuletõrjesüsteeme paigaldavate ja käitlevate töötajate pädevust kinnitavad kutsetunnistused on leitavad Kutsekoja veebilehelt.

Kutseregistris on näha ka tunnistuse kehtivusaeg.

Juhul, kui vastav töötaja on selleks avalduse teinud, on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides antud töötajate sertifikaadid on kättesaadavad Keskkonnaameti veebilehel rubriigi alt “Fluoritud kasvuhoonegaase ning osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete käitlemistoimingute teostajate sertifikaadid”.

  • Ettevõtted

Ettevõtete puhul on nõutud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 kohaselt antud ettevõtte käitlemisluba (Eestis) või teise liikmesriigis vastavalt määrusele (EÜ) nr 304/2004 äriühingule antud asjakohane sertifikaat. Samuti peavad olema sertifitseeritud ettevõtte töötajad (vaata eelmist peatükki „Töötajad“)

Sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

  1. sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaja lõpp (kui on);
  2. sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud;
  3. väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Käitlemisloa annab Keskkonnaamet. Täpsed tingimused loa andmiseks, muutmiseks, kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks on kehtestatud välisõhu kaitse seadusega, majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ning keskkonnaministri 30.12.2014. a määrusega nr 60 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord ning käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”.

Käitlemislubade ja nende andmise kohta vaata täpsemalt siit.

Eestis antud käitlemisload on tähtajatud.

Juhul kui ettevõte peab esitama andmeid FOKA registrisse, siis tuleb esitada ettevõtte sertifikaat ja töötajate sertifikaadid Keskkonnaametile. Vastavalt välisõhu kaitse seaduse paragrahvile 122´19 peab sertifikaat olema tõlgitud eesti või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on inglisekeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.

Kui teise liikmesriigis antud sertifikaadi omanik on Keskkonnaametile vastava taotluse teinud, siin need sertifikaadid on kättesaadavad siit.

Heitkoguste vältimine (art 3)

Seadmete käitajad1 ja hooldustöötajad on kohustatud vältima F-gaaside heidet.

Neil tuleb võtta ettevaatusabinõusid lekke ärahoidmiseks.

Avastatud leke tuleb parandada ilma viivituseta.

Lekkekontroll (art 4)

Lekkekontrolli tegemine on nüüd CO2 ekvivalendi põhine, mitte kg põhine. Paiksetele seadmetele, mis sisaldavad 5 või enam CO2 ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase tuleb teha lekkekontrolli.

Erandina ei pea tegema lekkekontrolli kuni 01.01.2017 juhul kui fluoritud kasvuhoonegaasi kogus seadmes on alla 3 kg.

CO2 ekvivalent – NB! Euroopa Liidu määrustes on viidatud CO2 ekvivalenttonnidele, samas kui Eesti õigusaktides räägitakse CO2 ekvivalendist. Erinevus tuleneb välisõhu kaitse seaduses (§ 166 lg 2) esitatud definitsioonist, mille kohaselt on süsinikdioksiidi ekvivalent defineeritud kui üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. Seega kasutatakse Eesti õigusaktides CO2 ekvivalenti eelnevalt nimetatud juriidilisel põhjusel. Sisulist erisust nõuete rakendamisel sellest ei tule.

Lekkekontrollide läbiviimise sagedus sõltub seadmes sisalduva aine kogusest CO2 ekvivalentides.

Lekkekontrollide sagedus (art 4)

Lekkekontrollide läbiviimise sagedus sõltub seadmes sisalduva aine kogusest CO2 ekvivalentides.

Aine kogus CO2
ekvivalentides
Lekkekontrolli
nõutud sagedus
Automaatne
lekketuvastussüsteem
kohustuslik
Lekkekontrolli sagedus,
kui on olemas automaatne
lekketuvastussüsteem
5 ja enam CO2
ekvivalenti
1 x aastasEi1 x kahe aasta jooksul
50 ja enam CO2
ekvivalenti
Iga 6 kuu järel
(2 x aastas)
Ei1 x aastas
500 ja enam CO2
ekvivalenti
Iga 3 kuu järel
(4 x aastas)
JahIga 6 kuu järel
(2 x aastas)

Lekketuvastussüsteemi tuleb kontrollida üks kord aastas.

Lekkekontrolle tuleb teha vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1497/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tuletõrjesüsteemidele.

Vastpaigaldatud süsteemide lekkekindlust tuleb kontrollida kohe pärast kõnealuste süsteemide kasutuselevõttu.

Pärast võimaliku lekke parandamist tagab käitaja, et seadmestiku kontrollivad ühe kuu jooksul pärast parandamist üle sertifitseeritud füüsilised isikud, et teha kindlaks, kas parandustööd on olnud tõhusad.

Lekkekontroll tuleb läbi viia ka enne süsteemi taastäitmist või ballooni(de) asendamist.

Tuletõrjeseadmete puhul loetakse lekkekontrolli kohutused täidetuks, kui on täidetud mõlemad kaks tingimust:

  1. kontrollikord vastab standarditele ISO 14520 või EN 15004 ning
  2. tuletõrjeseadmeid on kontrollitud eelpool tabelis viidatud sagedusega.

Erandid:

  • Erandina ei ole kohustust kuni 31. detsembrini 2016 teha lekkekontrolli nendele seadmetele, mis sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase, või vastava märgistusega hermeetiliselt suletud seadmete suhtes, mis sisaldavad vähem kui 6 kg fluoritud kasvuhoonegaasi.
  • Hermeetiliselt suletud seadmetele, mis sisaldavad vähem kui 10 CO2 ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaasi ei tule lekkekontrolli teha, tingimusel et sellistel seadmetel on märgistus „hermeetiliselt suletud“. Need seadmed ei pea olema ka FOKA registris.FOKA register on lühend fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registrist. Tegemist on riikliku andmekoguga, mille otseseks eesmärgiks on tagada parem ülevaade fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate aineid sisaldavate seadmetele kehtestatud nõuete täitmisest (nt lekkekontrolli ja hooldustoimingute tegemine) ning lõppeesmärgina tagada atmosfääri eralduvate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine.FOKA registrist loe täpsemalt allpool peatükist „Seadme hooldeandmete registreerimine ja FOKA register (määruse 517/2014 art 6).

CO2 ekvivalendid

Kilogrammide ümberarvestamiseks CO2 ekvivalendiks on loodud CO2 kalkulaator, mis on leitav siit.

Kalkulaatori abil on võimalik seadmes sisalduv aine arvutada ümber CO2 ekvivalendiks, mille põhjal saab juba enne seadme registrisse kandmist veenduda, kas seade on vaja fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide FOKA registris registreerida või mitte. FOKA registri kohta vaata täpsemalt allpool (hooldemärkmete pidamine art 6).

Levinumate tuletõrjegaaside ja segude piirkogused (kg), millest lähtuvad määruse 517/2014 nõuded CO2– ekvivalentides

AineGWP5 tonni CO2 ekv50 tonni CO2 ekv500 CO2 ekv
HFC 227ea
(FM 200)
3 2201,56 kg15,53 kg155,28 kg
HFC-125 (FE-25)3 5001,43 kg14,29 kg142,86 kg
FS49C21 5233,29 kg32,84 kg328,38 kg
HFC-23 (FE 13)14 8000,34 kg3,38 kg33,79 kg

FOKA registris juba registreeritud seadmete puhul arvestab register seadme CO2 ekvivalendi automaatselt ise välja. Arvutuse tulemusel saab otsustada, kas seade peab olema FOKA-s edasi registreeritud või mitte.

Automaatne lekke tuvastamise süsteem (art 5)

Alates 500 tonni või enam CO2 ekvivalendist alates on seadmele kohustuslik paigaldada automaatne lekke tuvastamise süsteem.

Lekke tuvastamise süsteem on taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat IGASUGUSEST lekkest.

Lekke piirväärtused

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete käitlemiseks on õigusaktidega kehtestatud väga palju nõudeid alates hooldustöid tegevate töötajate ja ettevõtjate sertifitseerimisest kuni lekkekontrolli tiheduse ja selle läbiviimise korrani ja käitlemistoimingute registreerimiseni hoolderaamatus. Üheski Euroopa Liidu ega riigisiseses õigusaktis ei ole aga seni kindlaks määratud, kui suur on kõnealuste seadmete aktsepteeritav leke. Üksikasjalikud käitlemisnõuded ei välista seega olukorda, kus nii suured kui väikesed seadmed võivad oluliselt lekkida või isegi ainest tühjaks joosta, kuid puudub õiguslik alus kutsuda hooletuid ettevõtteid korrale. Seetõttu ei ole ettevõtjad piisavalt motiveeritud pöörama tähelepanu lekete ennetamisele.

Keskkonnaministri 27.08.2014 määrusega nr 36 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lubatud lekke piirväärtused“ on fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade ning tuletõrjeseadmetele kehtestatud lubatud lekke piirväärtused.

Lekkena käsitletakse ühe kalendriaasta jooksul seadmest välisõhku eralduvat aine kogust.

Lekkena ei käsitleta tuletõrjeseadme sihtotstarbelisel käivitumisel aine välisõhku eraldumist.

Tuletõrjeseadme testimisel tekkivad heitkoguseid käsitletakse lekkena.

Tuletõrjesüsteemi lubatud lekke piirväärtus on 2% seadme täitekogusest.

Seadme hooldeandmete registreerimine ja FOKA register (art 6)

Eestis on hooldemärkmete pidamiseks FOKA register. FOKA registri eesmärk on fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. Andmekogu laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate heitkoguste vähenemine. FOKA registrit haldab Keskkonnaamet. FOKA registrist loe täpsemalt siin. FOKA infokirja leiab siit.

Seadmete ja nende käitlemistoimingute registreerimisel on oluline see, et arvestus on muutunud CO2 ekivalendipõhiseks.

FOKA-s tuleb registreerida kõik 5 ja enam CO2 ekvivalenti F-gaase sisaldavad paiksed tuletõrjeseadmed ja nende käitlemistoimingud. Tuletõrjeseadmena käsitletakse üht süsteemi või kustutit.

Tuletõrjeseadmete kohta FOKA registrisse kantavad kõik käitlemistoimingud on kehtestatud FOKA põhimääruse lisas 6.

Käitlemistoiminguteks on:

  1. seadme paigaldamine
  2. lekkekontroll
  3. lekke kõrvaldamine
  4. seadmesse aine lisamine
  5. aine kogumine (eemaldamine seadmest) ja selle üleandmine
  6. hooldustööd
  7. automaatse lekke tuvastamise süsteemi paigaldamine, kontroll ja remont
  8. seadme ümberehitamine (seadmes oleva aine koguse suurendamine või vähendamine, üleminek uuele ainele)

Seadme omanikul on kohustus seade registreerida kahe nädala jooksul arvates selle paigaldamisest.

Käitlemistoimingud tuleb registreerida 5 tööpäeva jooksul.

Kui seadme ümberehitamise käigus asendatakse seadmes olev aine teist tüüpi ainega, suurendatakse või vähendatakse seadmes olevat aine kogust, siis uute andmetega seade saab uue tähise. Seadme omanikul tuleb uue tähisega seadme andmeid täiendada ning registreering 2 nädala jooksul uuesti kinnitada.

Kui seade on juba FOKA registris registreeritud, peab käitleja selle toote, seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ja jäätmekäitlejale üleandmise registreerima FOKA registris 2 nädala jooksul asjaomasest toimingust arvates.

Paberkujul hoolderaamatu säilitamise kohustus:
Omanik on kohustatud säilitama enne FOKA registri käimaminemiseni peetud seadme paberkujul hoolderaamatut kuni 2017. aasta 31. jaanuarini ja tagama hoolderaamatule juurdepääsu seadme hooldajale ja seadme hooldamist ning käitlemist kontrollivale isikule.

Vastutus

Seadme omaniku (käitleja) kohustused ja vastutus:

  1. seadme registreerimine FOKA registris kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates;
  2. registreeritud seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ja jäätmekäitlejale üleandmise registreerimine FOKA registris kahe nädala jooksul asjaomasest toimingust arvates;
  3. kui registreeritud seadet või süsteemi ümberehitamise käigus muudetakse, FOKA registri täiendamine selle uue toote, seadme või süsteemi andmetega kahe nädala jooksul ümberehitamise lõpetamisest arvates;
  4. lekkekontrolli õigeaegse läbiviimise ja muude toimingute, s.h lekke kõrvaldamise tagamine.

Siiski ei piira miski omaniku õigust tellida kohustuste täitmiseks teenuseid kolmandatelt isikutelt (näiteks seadme registreerimist FOKA registris), kuid ka sellisel juhul jääb kohustuste täitmise eest vastutavaks käitleja ehk omanik.

Pädeva käitlemistoimingu tegija kohustus on registreerida toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoiming FOKA registris viie tööpäeva jooksul toimingust arvates.

Seadmete ja toodete turulelaskmise2 piirangud (art 11 ja Lisa III)

Tooted ja seadmed, mille turustamine keelatakseTähtaeg
Perfluorosüsivesinikke (PFC-sid, nt PFC 218, 410 jne)
sisaldavad tuletõrjeseadmed
4. juuli 2007
Ühekordsed mahutid
„ühekordselt täidetav mahuti” on mahuti, mida ei saa
korduvalt täita ilma mahutit selleks spetsiaalselt
kohandamata või mis lastakse turule ilma märketa,
et see on ette nähtud tagastamiseks
mahuti korduvtäitmise eesmärgil
4. juuli 2007
HFC-23 (FE-13) sisaldavad tuletõrjeseadmed1. jaanuar 2016
(uus nõue)


Alternatiivide valikud sõltuvad kustutavale alale esitatud nõuetest ja muudest tehnilistest tingimustest.

Kustutussüsteeme projekteerides tuleks arvestada rakenduvate piirangutega ning võimalusel kasutada alternatiivseid kustutusaineid näiteks NOVEC 1230, CO2, inertgaasid, jne.

F-gaaside müügiandmete pidamine ja töötajate pädevusandmete registreerimine aine müügil (art 11)

1. jaanuaril 2015. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikkel 11 lg 4 kehtestab, et fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, kui selleks on artikli 10 alusel nõutav sertifikaat või tunnistus, tohib F-gaase müüa üksnes nendele ettevõtjatele ja neid tohivad osta üksnes need ettevõtjad:

  • kellel on määruse artikli 10 kohased asjakohased sertifikaadid või tunnistused, või
  • kes palkavad isiku, kellel on määruse artikli 10 lõigete 2 ja 5 kohane sertifikaat või koolitustunnistus (sellisel juhul peab ostja müüjale tõestama, et ta on sellise isiku palganud, esitades näiteks lepingu koopia).

Kuna fluoritud kasvuhoonegaasidega kustutussüsteemide käitlemistoimingute jaoks on tarvis nii ettevõttel vastavat käitlemisluba kui ka töötajatel pädevustunnistusi, siis tohib fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavaid tuletõrjeballoone müüa ainult käitlemisloaga ettevõtetele.

Juhendi F-gaaside müügiandmete registreerimiseks leiab siit.

F-gaaside kogumine enne lõplikku kõrvaldamist ning vajaduse korral seadmete hooldus- või teenindustööde ajal sertifitseeritud töötajate poolt (art 8)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid paiksete tuletõrjeseadmdte käitlemisel tuleb tagada, et nimetatud gaase koguvad kokku sertifitseeritud töötjad, et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine. Ka tuleb enne fluoritud kasvuhoonegaasi mahuti kõrvaldamist teha mis tahes jääkgaaside kokkukogumine, et tagada nende gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.

Aine kokkukogumiseks tuletõrjeseadmest peab ettevõttel olema käitlemisluba või teise liikmesriigi äriühingu sertifikaat Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 järgi.

F-gaase sisaldavate jäätmete puhul on tegemist ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses.

F-gaasidel põhinevate tuletõrjeballoonide üleandmiseks jäätmekäitlejale tuleb leida käitleja, kellel oleks sobiva koodiga ohtlike ainete käitluslitsents. Fluoritud kasvuhoonegaaside tuletõrjegaaside vastuvõtmiseks mahutis peab jäätmekäitlejal olema ohtlike ainete käitluslitsents koodiga 16 05 04*.

Millistel Eesti ettevõtetel on selliste koodidega ohtlike ainete käitluslitsents saab küsida Keskkonnaametist. Keskkonnaameti poolt antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsid on leitavad siit.

Märgistus (art 12)

Kõik F-gaase sisaldavad tuletõrjeseadmed ja -balloonid peavad olema Euroopa Liidu turule toomisel olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 517/2014 artiklile 12.

Infot õige märgistuse kohta leiab siit.

Infomaterjalid

Erinevaid infomaterjale leiab Euroopa Komisjoni F-gaaside veebist.

Osoonikihti kahandavad ained

Enne fluoritud kasvuhoonegaaside laiaulatuslikku kasutamist, sisaldasid tuletõrjesüsteemid osoonikihti kahandavaid aineid. Nende üheks rühmaks on nt klorofluorosüsivesinikud ehk HCFC-d.

HCFC-sid sisaldavad tuletõrjes kasutatavad gaasid on näiteks:

  • NAF III S
  • Halotron I
  • FE-241

HCFC-sid sisaldavate tuletõrjeseadmete paigaldamine on olnud keelatud 1. maist 2004. a, kui Eestis jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta.

Ka praegu kehtiva määruse (EÜ) nr 1005/2009 on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine tuletõrjes keelatud (v.a kriitilisel kasutustel haloonid). Aine lisamine vanadesse seadmetesse on samuti keelatud.

Kui leitakse mõni HCFC-dega objekt, siis tuleb aine kokku koguda ja tuua OKA-de käitluskeskusse.

Osoonikiht kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside käitluskeskus ja Eesti haloonipank Tallinnas, Suur Sõjamäel.

Kontakt: Inari Truumaa, tel 51 77 167, 6 112 931, e-post inari.truumaa@klab.ee

Haloonid 2401, 1301, 1211, 1202

Haloonidel on väga kõrge osoonikihti kahandav potentsiaal.

Enne Eesti ühinemisega Euroopa Liitu oli haloonide ja neid sisaldavate toodete import keelatud 1. jaanuarist 2002.

Pärast 1. maid 2004.a jõustus Eestis Euroopa Liidu õigus ja haloonide osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta. 2009.a aastal asendas 2037/2009 uus määrus 1005/2009.

Praegu on haloonide turuleviimine ja kasutamine on lubatud ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta lisas VI lubatud kriitilistel kasutusaladel.

Eestis on selleks õhusõidukitel paiknevad tuletõrjeseadmed ja käsikustutid ning Eesti Kaitseväe tehnikal paiknevad haloonpõhised tuletõrjeseadmed ja käsikustutid.

Turuleviimine

Haloone võivad Eestis turule viia üksnes ettevõtjad, kellel on Keskkonnaministeeriumi luba säilitada haloone kriitiliseks kasutuseks.

Import/eksport

Haloone ja neid sisaldavate toodete importimiseks ja eksportimiseks Euroopa Liidu välistest riikidest/riikidesse peab olema Euroopa Komisjoni litsents. Neid saab taotleda Euroopa Komisjoni vastavalt veebilehelt.

Haloone omavate seadmete omanikud ja haloone käitavad ettevõtted peavad võtma kõik meetmed, et vältida lekkeid ja heiteid ja vähendada neid.

Iga tuvastatud leke peab kõrvaldama nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.

Pärast lekke kõrvaldamist peab kontrollitakse seadme või süsteemi lekkekindlust ühe kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad.

Haloonipank

Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 34 asub Eesti haloonipank, mis tegeleb haloonide kogumise, hoiustamise ja taasväärtustamise ning vajadusel hävitamisega.

Kontakt: Inari Truumaa, tel 51 77 167, 6 112 931, e-post inari.truumaa@klab.ee


1 Käitaja määruse 517/2014 mõistes on isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja seadmete tehnilise toimimise üle.

2 „turule laskmine” – Euroopa Liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimine või kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks. Turulelaskmine on ka tollimenetluse alusel liidus vabasse ringlusse lubamine.