Õiguslik raamistik

Karikakar taeva taustal2015. a 1. jaanuaril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, mille eesmärgiks ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2/3 võrra võrreldes 2014. a tasemega.

Uue määrusega täiendati, muudeti seni kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 842/2006 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta.

Taust

Rahvusvahelise teadusringkonna konsensus kutsus üles hoidma ülemaailmset temperatuuritõusu alla 2˚C, et vältida soovimatut mõju kliimale ja see eesmärk esitati Pariisi kliimakokkuleppes. Seda eesmärki silmas pidades kutsus Euroopa Ülemkogu üles vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ELis 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega arenenud riikide sama tegevuse kontekstis. Selle eesmärgi saavutamiseks minimaalsete kuludega peavad oma panuse andma kõik sektorid kõikide kasvuhoonegaaside, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaaside (edaspidi F-gaaside) vähendamiseks.

Euroopa Komisjon avaldas 2011. aasta septembris aruande määruse (EÜ) nr 842/2006 kohaldamise kohta, milles järeldati, et kasvuhoonegaaside heidet atmosfääri saaks veel märkimisväärselt vähendada, sest paljudel F-gaaside kasutusaladel on olemas või arendamisel madala GWP-ga alternatiividega seadmed ja tehnoloogiad.

Vastavalt kavale vähendada kulutõhusalt ELi majanduse CO2-heidet, tuleks F-gaaside heitkoguseid 2030. aastaks umbes 70% heitkoguste vähendamise piirkuluga umbes 50 eurot 1 CO2-ekvivalenttonni kohta. Praegu moodustavad F-gaasid ELis tekkivatest kasvuhoonegaasidest vaid 2%, kuid nende globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) ületab CO2 oma tuhandeid kuni kümneid tuhandeid kordi

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Fluoritud kasvuhoonegaaside puhul on tegemist osoonikihti kahandavate ainete (kõnekeeles freoonide) järgmise põlvkonna ainetena. Osoonikihti kahandavaid aineid on järk-järguliselt kasutuselt kõrvaldatud Montreali protokolli kohaselt. Nende asemel hakati kasutama alates 1990. aastatest F-gaase nt jahutus- ja kliimaseadmetes, tuletõrjesüsteemides, isolatsioonivahtudes, elektrijaotlates, aerosoolpihustites, lahustitena. F-gaaside tootmine ja kasutamine on alates 1990. aastast kogu maailmas järsult suurenenud ning kui seda probleemi ei käsitleta, paiskuvad selle tagajärjel atmosfääri märkimisväärsed heitkogused

F-gaaside ja nende kasutamise kohta Eestis saab rohkem infot siit.

F-gaaside kasutamine oli paljudes Euroopa riikides kuni määruse 517/2014 jõustumiseni kasvutrendis. Heitkogused võivad kasvada isegi mõnda aega pärast kasutamise piiramist määrusega 517/2014, sest paljusid seadmeid võidakse hakata maha monteerima enne nende kasutusea lõppu.

Määruse peamised eesmärgid:

  1. vähendada fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, hoidudes suure kliimamõjuga F-gaaside kasutamisest energiatõhusate ja ohutute alternatiivide kasuks;
  2. toetada innovatsiooni, arendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid ning parandada turuvõimalusi alternatiivsete tehnoloogialahenduste ja ainete jaoks.

Kasutatud strateegia:

  1. lekete vähendamine ja seadmete eluea lõppedes korraliku lõppkäitluse tagamine;
  2. kõrge GWP-ga F-gaaside vältimine nendes valdkondades, kus alternatiivid on olemas, võttes arvesse nende ohutust ja funktsionaalsust.

Peamised muudatused:

  1. Loodi kvoodisüsteem ja kvoodiregister florosüsivesinike (HFC-de) turulelaskmise vähendamiseks.

    Kehtestati koguselised ja perioodi jooksul vähenevad piirnormid fluorosüsivesinikke sisaldavate ainete mahtkaubana tarnimisele ELis. Järk-järgulise piirmäära vähendamise mehhanism hõlmab mahtkaubana EL turule lastavate fluorosüsivesinike summaarse koguse (ümberarvutatuna CO2-ekvivalenttonnidesse) sujuvalt kahanevat ülemmäära, selle külmutamisega 2015. aasta taseme juures, millele järgneb esimene vähendamine 2016. aastal. Lõpuks 2030. aastaks langeb turule lastavate florosüsivesinike maksimumkogus 21%-le perioodi 2009–2012. a müügitasemest.

    Euroopa Komisjon eraldab ettevõtjatele tasuta kvoodid varasemate aruandeandmete põhjal, reserveerides osa õigusi ka uutele turule tulijatele.

    Ettevõtjad võivad nimetatud kvoote omavahel ka üle kanda. Euroopa Komisjon kontrollib fluorosüsivesinike mahtkaubana tarnimisele nõuete täitmist igal järgneval aastal aruandluskohustuse ja aruannete sõltumatu tõendamise kaudu.

    Andmeid hallatakse HFC-de registris.

    Loe täpsemalt siit.

  2. Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekirja laiendati.

    Täiendati määrusega reguleeritavate fluoritud kasuhoonegaaside nimekirja. Enamus „uutest“ F-gaasidest (nt kõik II. lisas olevad gaasid) siiski ei ole HFC-d ja neid ei piirata kvoodisüsteemi kaudu.

  3. Uued turustamise ja kasutamise keelud fluoritud kasvuhoonegaasidele ja neid sisaldavate toodetele.

    Keelatakse 1. jaanuarist 2020 2 500 ja suuremaa globaalse soojendamise potentsiaaliga fluoritud kasvuhoonegaaside või segude kasutamine selliste jahutusseadmete teenindus- ja hooldustööde tegemiseks, mille külmaaine kogus on samaväärne 5 või enama tonni CO2-ga.

    Toodete ja seadmete keelud on kehtestatud III. lisas.

  4. Lekkekontrolli nõudeid laiendati uutele valdkondadele ja muutus lekkekontrolli arvestuse alus.

    Määruse 517/2014 kohaselt lisandused lekkekontrolli nõue elektrijaotlatele, külmikveokitele ja -järelhaagistele ning orgaanilise Rankine’i ringprotsessi seadmetele.

    Lekkekontrolli arvestuse aluseks on kg-de asemel CO2 ekvivalenttonnid, selleks on Eestis loodud CO2 kalkulaator.

  5. Hooldemärkmete pidamise kohustus laienes

    Hooldemärkmeid peavad 1. jaanuarist 2015. a pidama ka külmikveokid ja -järelhaagised (vt täpsemalt siit.) ning orgaanilise Rankine’i ringprotsessi seadmete käitajad. Kohustus alates 5 CO2 ekvivalenttonnist või hermeetiliselt suletud seadmete puhul 10 CO2 ekvivalenttonnist.

  6. Sertifitseerimisnõuete laiendamine

    Sertifitseerimisnõudeid laiendati külmikveokite ja -järelhaagiste käitlemisega tegelevatele töötajatele ja kohustus tekib 1. juulist 2017. a. Rohkem infot leiab siit.
    Elektrijaotlate valdkonnas on vaja olla sertifitseeritud täiendavateks käitlemistoiminguteks. Rohkem infot saab siit.

    Jahutus- kliimaseadmete ja soojuspumpade valdkonnas täiendati teadmiste ja oskuste loetelu, lisades teadmised alternatiivsete tehnoloogiate kohta ning laiendati praktiliste oskuste nimekirja.

    Ettevõtete sertifitseerimiskohustused ei laienenud.

  7. Uued märgistamisnõuded F-gaaside mahutitele ning toodetele ja seadmetele

    Muudeti F-gaase sisaldavate toodete (s.h F-gaaside mahutite) ja seadmete märgistamisnõudeid.

    Suurim erinevus võrreldes eelmise määrusega on selles, et alates 1. jaanuarist 2017. a peavad ELi turule esmakordselt lastavavad F-gaaside, mahutid ja seadmetele kantaval sildil olemas kirjas, kui palju F-gaasi sisaldab mahuti või seade CO2 ekvivalenttonnides.

    Loe täpsemalt siit.

  8. Lisandus kohustus F-gaaside müügiandmeid registreerida

    Ettvõtted, kes tegelevad F-gaaside müügiga peavd müügiandmed registreerima, märkides, kellele on aine müüdud ja ostja pädevussertifikaadi andmed.
    Loe täpsemalt siit.

  9. Aruandluskohustuste täiendamine

    Lisandus aruandlus toodetes ja seadmetes sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside turulelaskmise kohta. Loe täpsemalt siit, alapealkirja alt „Imporditud ja eksporditud F-gaaside ja nende sisaldavate toodetega seonduv aruandlus“.

    Aruandekohustused on laiendatud ka määrusele lisatud uutele gaasidele.