Euroopa Liidu ja Eesti F-gaaside alane regulatsioon: küsimused ja vastused

Korduma kippuvad küsimused

Mis on F-gaasid?

Fluoritud kasvuhoonegaasid (edaspidi F-gaasid): fluorosüsivesinikud e HFC-d, perfluorosüsivesinikud e PFC-d ja väävelheksafluoriid SF₆ on 1990ndatest aastatest kasutusele võetud tööstuslikud gaasid, mida kasutatakse paljudes rakendustes: tööstuslikes jahutusseadmetes, kliimaseadmetes, soojuspumpades, isolatsioonivahus, tuletõrjesüsteemides, kõrgepingejaotlates jne. F-gaasid asendavad osoonikihti kahandavaid aineid. Nad ei kahanda osoonikihti, nende toksilisus on väike ja enamik neist ei ole tuleohtlikud, ent nende globaalse soojenemise potentsiaal (GWP) on väga suur. F-gaaside emissioon kasvab jõudsalt nii ülemaailmselt kui ka Eestis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

Määruse eesmärk on vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside, so fluorosüsivesinike, perfluorosüsivesinike ja väävelheksafluoriidi heitkoguseid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta on Euroopa Liidu õigusakt, mis kohaldub otse (st ilma ülevõtmismeetmeteta) kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes. Määrusele lisanduvad Euroopa Komisjoni erinevad määrused.

F-gaaside kasutamise aspektid, mida reguleeritakse

Põhimõtteliselt ei reguleeri määrus vahetult F-gaase (nt tootmist ja turuleviimist), vaid F-gaaside kasutamist.

Määrus käsitleb selliseid erinevaid aspekte nagu:

• F-gaaside piiramine ja kokkukogumine,
• F-gaase käitlevate töötajate ja ettevõtete sertifitseerimine,
• teabe esitamine gaaside impordi, ekspordi ja kasutamise kohta,
• seadmete märgistamine,
• toodete turuleviimine.

Kas määrusega keelatakse F-gaase kasutavate seadmete tootmine tulevikus?

Määrus keelab F-gaaside teatud rakendused. Neid keelde loetakse sobivaks, sest kasutuskõlblikud asendusained on kättesaadavad ning fluoritud gaaside piiramise ja kokkukogumise tõhustamine ei ole teostatav. Seepärast on nende toodete ja seadmete turuleviimine vastuolus Euroopa Liidu ja liikmesriikide eesmärkide ja kohustustega kliimamuutuste vallas. Keelud kehtivad üksnes selliste toodete ja seadmete kohta, mis on valmistatud pärast vastava keelu jõustumise kuupäeva.

Lisaks keelatakse määrusega väävelheksafluoriidi kasutamine magneesiumsurvevalus alates 1. jaanuarist 2008, va juhul, kui kasutatava väävelheksafluoriidi kogus on alla 850 kg aastas.

Väävelheksafluoriidi kasutamine sõidukirehvide täitmisel keelatakse alates 4. juulist 2007. See tähendab, et seaduse järgi on kõigis muudes toodetes ja seadmetes lubatud F-gaase kasutada.

Märgistus – mis peab olema märgistatud?

Eelviidatud EL määruse 842/2006 kohaselt tuleb F-gaase tarnida tagastatavates mahutites, ühekordselt kasutatavad (täidetavad) mahutid on keelatud. Mahutitel peab olema märgistus, mis näitab, et nad sisaldavad F-gaase. F-gaase sisaldavad seadmed peavad olema märgistatud. Seadme kasutusjuhendites peab olema EL määruses 842/2006 nõutud teave. Märgistus- ja juhendinõuded kehtivad kõigi F-gaase sisaldavate jahutus, kliimaseadmete ja soojuspumpade (va mootorsõidukite jahutus- ja kliimaseadmete) ning kõigi turuleviidud F-gaasi mahutite kohta. Samuti on kehtestatud märgistusnõuded tuletõrjesüsteemide ja tulekustutite ning väävelheksafluoriidi sisaldavate kõrgepingejaotlate kohta.

Täpsed märgistusnõuded on sätestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1494/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 etikettide vorm ja täiendavad etiketistamise nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele toodetele ja seadmetele.

Mis teavet peab etikett sisaldama?

Olemasolevale või uuele etiketile võib lisada järgmise teabe:

• lause “Sisaldab Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaase”;
• F-gaasi(de) nimetus(t)e lühend(id), mida tööstuses juba kasutatakse (nt R-404A), kuigi see teave on praegugi F-gaasi mahuti etiketil ja enamikul või kõigil seadmetel;
• tootes või seadmes sisalduv F-gaasi kogus – kui F-gaasid lisatakse paigalduskohas, mis asub väljaspool tootmiskohta, siis tuleb etiketil näidata tootmiskohas lisatud kogust, paigalduskohas lisatud kogust ja lõppkogust.

Lõppkogusest sõltuvad piiramise kontrolli nõuded. Mahutid sisaldavad tavaliselt erinevat F-gaaside kogust – sellisel juhul tuleb näidata maksimaalset arvestuslikku kogust vastava mahuti puhul. See nõue tuleneb ka muudest õigusaktidest.

Jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade puhul, mis sisaldavad F-gaasidega paisutatud isolatsioonivahtu, peavad etiketil olema sõnad “fluoritud kasvuhoonegaasidega paisutatud vaht”. See kehtib seadmete kohta, mis on tihendatud enne seadme turuleviimist.

Hermeetiliselt suletud süsteemide etiketil peavad olema sõnad “hermeetiliselt suletud”.

Välisõhu kaitse seaduse kohaselt peavad alates 2013. aastast Eestis turustatavad F-gaase sisaldavad seadmed ja mahutid olema märgistatud eesti keeles.

F-gaase käitlevate töötajate ja ettevõtete sertifitseerimise nõue

Loe täpsemalt »
F-gaase käitlevad töötajad peavad olema sertifitseeritud. Sertifitseerimine on töötajate puhul nõutud järgmistes valdkondades: F-gaase sisaldavad statsionaarsed jahutus-, kliimaseadmed- ja soojuspumbad; statsionaarsed tulekustutussüsteemid ja tulekustutid, SF₆ sisaldavad kõrgepingejaotlad ja mobiilsete seadmete kliimaseadmed ja lahustid. Sertifikaadi taotleja peab sooritama teoreetilise ja praktilise eksami, mis vastab asjakohase tegevuse suhtes eelviidatud määrustega kehtestatud miinimumnõuetele. Eksamisüsteemi ülesehitus on iga liikmesriigi otsustada. Liikmesriik võib jätta kehtima olemasolevad kriteeriumid või kehtestada lisakriteeriumid, mis on rangemad kui ELi kehtestatud miinimumkriteeriumid. Siiski peab selline liikmesriik tunnustama ka niisuguses liikmesriigis väljastatud sertifikaate, kus kehtivad leebemad tingimused. Eestis rakendatakse töötajate sertifitseerimisele kutseseadust ja kutsesüsteemi, kus eksameid võtavad vastu vastava valdkonna erialaorganisatsioonid.

Eestis antakse välja kutsetunnistusi või kompetentsitunnistusi. Sobivad ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt Komisjoni määrustele (EÜ) nr 303/2008, 304/2008, 305/2008 ja 306/2008 antud sertifikaadid. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud töötajate sertifikaate tõendab Eestis Keskkonnaamet. Sertifikaat peab olema tõlgitud eesti või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notari või vandetõlgi poolt kinnitatud.

Ettevõtjad peavad olema sertifitseeritud kahes tegevusvaldkonnas: fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid statsionaarseid jahutus-, kliimaseadmeid, soojuspumpasid ning statsionaarseid tuletõrjesüsteeme ja tulekustuteid paigaldavad, hooldavad ja teenindavad, samuti neist toodetest, seadmetest ja süsteemidest fluoritud kasvuhoonegaase kokku koguvad ja eelnimetatud seadmetele lekkekontrolli teostavad ettevõtjad. Eesti ettevõtteid sertifitseerib Keskkonnaamet. Lubade andmise kord kehtestatakse “Välisõhu kaitse seaduse” ja keskkonnaministri määrusega.

Aruandlus

Aastas üle 1 tonni F-gaaside tootjad, importijad ja eksportijad peavad oma tehingutest igal aastal 31. märtsiks Euroopa Komisjonile ja oma riigi asutustele (Eesti Keskkonnaministeerium) aru andma.

Andmete registreerimisest

Enam kui 3 kg F-gaase sisaldavate paiksete seadmete käitajad peavad registreerima seadme käitlustoimingud. Iga rakenduse puhul tuleb panna kirja vähemalt rakenduse andmed, nt rakenduse liik; rakenduse aadress ja täpne asukoht; kasutatava gaasi tüüp ja kogus; kas tegu on hermeetiliselt suletud süsteemiga või mitte; lisatud või kokkukogutud F-gaasi kogus; kõik teenindus-/hooldustoimingud, sh lekkekindluse kontrollid; lekke tuvastamise püsisüsteemide andmed (kohustuslik 300 kg või suurema kogusega paigaldiste puhul). Iga teenindustoimingu puhul tuleb registreerida töid teostanud ettevõtja andmed ning käitlemisloa või sertifikaadi andmed; teenindanud tehniku(te) andmed ning sertifikaadi andmed.

• Paigaldamine.
• Käitlustoimingu kuupäev.
• Toimingu sisu, nt lekkekontroll.
• Profülaktiline hooldus.
• Parandustööd.
• Ümberehitus ja külmaaine vahetamine.
• Mahamonteerimine.

Lekkekontrolli puhul tuleb registreerida kontrolli tulemused. Uutel seadmetel tuleb teha paigaldusjärgne lekkekontroll. Lekke avastamisel tuleb see viivitamatult kõrvaldada. Uus kontroll tuleb teha kuu aja jooksul pärast lekke kõrvaldamist.

Kuidas registreerida?

Kõige levinum andmete registreerimise koht on hoolderaamat. Eestis on hoolderaamatu pidamise kord kehtestatud keskkonnaministri 16.11.2005 määrusega nr 69 “Osoonikihti kahandavaid aineid või fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme hoolderaamatu vorm ja pidamise kord”. Hoolderaamatu pidamise eest vastutab omanik. 2013. aastal rakendub Eestis elektroonse hoolderaamatu pidamise kohustus. F-gaase sisaldavate seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingud registreeritakse alates 2013. aastast FOKA registris, mille pidamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

Lekkekontroll

Vastpaigaldatud süsteemide lekkekindlust tuleb kontrollida kohe pärast kõnealuste süsteemide kasutuselevõttu.

Lekkekontrolli tuleb läbi viia alates 3 kg ja enam või 6 kg F-gaase sisaldavate seadmete puhul, juhul kui seade on hermeetiliselt suletud.

Lekkekontrolli tiheduse on kehtestanud EL määruse nr 842/2006 artiklis 3:

1. selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, va seadmed, mis on alla 6 kg ja hermeetiliselt suletud ja mis on sellele vastavalt märgistatud;
2. selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 30 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kuue kuu järel;
3. selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kolme kuu järel.

Lekkekontrolli läbiviimine on reguleeritud järgmiste Euroopa Komisjoni määrustega:

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1516/2007, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele – eesti keeles (PDF)
• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1497/2007, 18. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tuletõrjesüsteemidele – eesti keeles (PDF)

Lekkekontrolli tulemused tuleb kanda seadme hoolderaamatusse (Eestis alates 2013. aastast FOKA registrisse).

Käitaja tagab, et lekke kõrvaldavad selleks konkreetseks tegevuseks sertifitseeritud töötajad.

Enne lekke kõrvaldamist pumbatakse süsteem vajaduse korral tühjaks või kogutakse asjaomane gaas kokku.

Vajaduse korral teostatakse lekkekontroll hapnikuvaba lämmastikuga või kasutatakse mõnda muud rõhu kontrollimiseks sobivat meetodit ning juhitakse kuiv gaas välja ja seejärel eemaldatakse asjaomane gaas, süsteem taastäidetakse ja teostatakse uuesti lekkekontroll.

Enne hapnikuvaba lämmastiku või mõne muu rõhu kontrollimiseks sobiva gaasiga teostatavat lekkekontrolli kogutakse fluoritud kasvuhoonegaas vajaduse korral seadmest kokku.

Võimaluse korral märgitakse ära lekke põhjus, et vältida selle taasesinemist.

Tuletõrjesüsteemide puhul tagab käitaja, et lekkekontroll viiakse läbi enne süsteemi taastäitmist.

Automaatsed lekke tuvastamise süsteemid

300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, sealhulgas nende kontuuride, samuti tuletõrjesüsteemide käitajad peavad kasutusele võtma lekke tuvastamise süsteemid. Kõnealuseid lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine.

Lekke tuvastamise süsteem on taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat.

Kokkukogumine, korduskasutamine ja ringlussevõtt

Euroopa Liidu määrus (EÜ) nr 842/2006 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta kohustab korraldama F-gaaside nõuetekohase kokkukogumise, mida peavad tegema sertifitseeritud töötajad. Nii tagatakse gaaside asjakohane ringlussevõtt, taastamine või hävitamine.

Nende kohustuste täitmiseks tuleb esmalt teha selgeks mõned terminid.

• Kokkukogumine tähendab gaasi või vedelike eemaldamist seadmest, nende kogumist ja ladustamist suletud mahutisse.
• Ringlussevõtt tähendab kokkukogutud gaasi või vedeliku korduskasutamist samas süsteemis pärast gaasi või vedelikku põhipuhastust.
• Taastamine tähendab gaasi või vedeliku puhastamist või ümbertöötamist, et täita ametlikud tehnilised tingimused ja kasutada seda kui uut materjali.
• Hävitamine tähendab gaasi või vedeliku muundamist või langundamist üheks või enamaks aineks, mis ei ole enam fluoritud kasvuhoonegaas.

Keda see puudutab?

Kõiki jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade, fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavate seadmete, tuletõrjesüsteemide ja tulekustutite ning kõrgepingejaotlate käitajaid.

Mida tuleb teha? Mis on kohustused?

Ülalmainitud seadmete käitajad peavad tagama, et sertifitseeritud töötajad (Eestis vastavat kutsetunnistust omavad isikud või teiste liikmesriikide vastavate sertifikaatide omanikud) koguksid F-gaasid nõuetekohaselt kokku, sest see kindlustab gaaside ohutu ringlussevõtu, taastamise või hävitamise. Mitte mingil juhul ei tohi F-gaasid sattuda atmosfääri, sest nad põhjustavad globaalset soojenemist.

Jäätmete kõrvaldamine

F-gaasidest lähtuva negatiivse keskkonnamõju tõttu tuleb määruse 842/2006 artikli 4 kohaselt kasutatud fluoritud kasvuhoonegaasid koguda süsteemidest kokku enne süsteemide käigust mahavõtmist või juhtudel, mil vajalike hooldustööde tegemine nõuab külmutusagensi eemaldamist.

Määruses nimetatud süsteemid hõlmavad jahutus- ja kliimaseadmete jahutuskontuure, soojuspumpasid, fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavaid seadmeid, tuletõrjesüsteeme ning kõrgepingejaotlaid. Kõikide ülejäänud F-gaase sisaldavate süsteemide puhul tuleks F-gaas kõrvaldada süsteemi kasuliku tööea jooksul, kui see on tehniliselt teostatav ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi. Kokkukogumine tähendab aine kogumist ja ladustamist sobivasse survemahutisse. Kokkukogumisnõude eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ringlussevõtt, taastamine või hävitamine. Kui kokkukogutud gaas kuulub hävitamisele, loetakse seda jäätmeks ja seda tuleb käidelda kooskõlas vastavate Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega.

Kuidas see mind puudutab?

Kui Teie ettevõte käitleb jäätmetena fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid külmaaineid, tuletõrjegaase, lahusteid jne, siis peaksite teadma, et teid võib pidada ohtlike jäätmete käitlejaks.
Ohtlike jäätmete käitlemiseks loa saamiseks tuleb pöörduda Keskkonnaameti poole.