Koostamise protsess

Eestis on seni tegeldud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heidete vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega ning eraldi kliimamuutuste mõjudega kohanemise arengukava ega rakendusplaani Eestil veel ei ole.

Samas on mõningaid kohanemise meetmed kajastatud valdkondlikes strateegiates, tegevuskavades ja seadustes. Kõigest sellest aga ei piisa. Selleks, et kõikides valdkondades ja kõikidel haldustasanditel võetaks õigeaegselt kasutusele tõhusaid kohanemismeetmeid, on vaja strateegilisemat riiklikult koordineeritud lähenemist riikliku kliimamuutuste mõjudega kohanemise arengukava ja rakenduskava näol, kuhu oleksid integreeritud kujul koondatud kõik kõnealuse teemaga seotud küsimused ja prioriteedid.

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009-2014 programmi „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine” projekti “Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava ja rakendusplaani ettepaneku väljatöötamine” raames koostakse Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava ja rakendusplaani eelnõu, mille põhjal teeb Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku Eesti kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava vastuvõtmiseks.

Projekti tegevused on lühidalt järgmised:

  1. Olemasoleva informatsiooni analüüs ja edasiste tegevuste planeerimine
  2. Kliimamuutuste minevikutrendide kirjeldamine ja tulevikustsenaariumite valik
  3. Kliimamuutuste mõjude valdkonnapõhine hindamine, kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnapõhiste meetmete väljatöötamine, nende indikatiivse maksumuse hindamine ja prioritiseerimine
  4. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine
  5. Riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava ja rakendusplaani ettepaneku väljatöötamine
  6. Avalikkuse teavitamine läbi infoportaali ja teavitusürituste

Projekti üldjuhtimiseks on loodud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad nii Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna kui ka teiste kliimamuutuste valdkonnaga kokku puutuvate ministeeriumide, muude riigiasutuste ja teiste asjasse puutuvate osapoolte esindajad.

Arengukava koostamise projekti koordineerib:

Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tegevusaladeks on keskkonnamõjude hindamine, nõustamine ja koolitus, keskkonnauuringute teostamine, toorme ja toodangu analüüs, ohtlike jäätmete analüüs ja käitlemine, teadus- ja arendustegevus, ekspertiiside ja laboratoorsete katsetuste teostamine.

Projekti teostamist abistavad partnerid:

Keskkonnaagentuur
Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Loe lähemalt: www.keskkonnaagentuur.ee

Norwegian Directorate for Civil Protection – DSB (Norra Tsiviilkaitse Direktoraat)
Norra Tsiviilkaitse Direktoraat (Norwegian Directorate for Civil Protection – DSB) on Norra Justiitsministeeriumi alluvuses töötav asutus, kes täidab Eesti Päästeametiga sarnaseid ülesandeid, kuid on lisaks määratud ka Norra Kuningriigi Valitsuse poolt kliimamuutustega kohanemise teema eest peavastutajaks Norras. Loe lähemalt: www.dsb.no