Looduskeskkond

Kliimamuutustega kohanemise kontekstis jaguneb looduskeskkond järgmisteks süsteemseteks alavaldkondadeks:

ELURIKKUS
Hetkeolukord
Nii ohustatud kui ka tavalistel liikidel võivad kliimamuutuste tagajärjel muutuda levilapiirid, eriti mõjutatud on levila piirialal olevad liigid. Kliimamuutused võivad põhjustada liikide kohasuse ning paljunemisedukuse vähenemist ning muutusi fenoloogias ja seetõttu muutuvad liikidevahelised suhted. Samuti võivad kliimamuutused suurendada invasiivsete võõrliikide kahjulikku mõju elurikkusele, nt põhjustades uute invasiivide esinemist ja juba olemasolevate mõju ja leviku muutumist. Seoses ohustatud liikide ja invasiivsete võõrliikide areaali ja leviku muutustega avaldavad kliimamuutused negatiivset mõju kaitstavatele aladele. Kaitstavate alade suurendamine ja sidusus on oluline elurikkuse kaitsmiseks ja säilitamiseks.
Mõjude analüüs ja uuringusoovitused
Ohustatud ja ka tavalisi liike mõjutavad kõige rohkem keskmine temperatuuri tõus, äärmuslikud kliimasündmused, ka merejää kestuse ning ulatuse määr, samuti mereveetaseme tõus. Nende ilmasündmuste tagajärjel võib näha muutusi liigirikkuses ja liikide vaheldumises. Negatiivsed mõjud on liikide kadumine ja arvukuse vähenemine, paljunemisedukuse kahanemine, geneetilise mitmekesisuse kadu. Samuti võib oodata muutusi liikide fenoloogias ja omavahelistes suhetes. Positiivseks võib pidada üldist liigirikkuse taseme säilimist.
Invasiivseid võõrliike mõjutavad erinevatest ilmamuutustest kõige enam keskmise õhu- ja veetemperatuuri tõus ning samuti jääkatte kestuse ja ulatuse vähenemine. Nimetatud muutused võivad põhjustada uute invasiivsete võõrliikide lisandumist, samuti seniste võõrliikide invasiivseks muutumist ning seniste tõrjeviiside tõhususe vähenemist.
Kliimamuutused toovad kaasa muutused elurikkusele tervikuna ja muutused üldises elurikkuses mõjutavad ka kaitse- ja hoiualasid, nende eesmärke ja seisundit. Kaitse- ja hoiualasid mõjutavad peamiselt keskmine temperatuuri tõus ja mereveetaseme tõus. Kliimamuutustest on kõige enam haavatavamad kasvukohaspetsialistid ja võib arvata, et osa kohalikke liike sureb liikide liikumise tõttu välja. Samas on võimalik, et liikide vaheldumisega üldine liigirikkus ei muutu, aga uute liikide tulekuga muutub liigiline koosseis. Kliimamuutustega kaasnevad osa ökosüsteemide hävimised ja teiste ökosüsteemide muutused.
Edaspidiseks tõhusamaks kliimamuutuste mõjude uurimiseks elurikkusele soovitame järgnevaid uurimisteemasid:
● olemasolevate teadmiste koondamine;
● piiriliikide uurimine;
● võõrliikide, eeskätt invasiivsete võõrliikide uurimine;
● levikuatlaste info uurimine leviku mudeldamise asemel;
● liigisisese varieeruvuse uuringud.

MAISMAA ÖKOSÜSTEEMID
Hetkeolukord
Maismaa ökosüsteemid ja kliimamuutused on olemuslikult seotud. Kliimamuutustega kaasnevad õhutemperatuuri ja sademete tõus ning sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused mõjutavad metsaökosüsteemi struktuuri ja funktsioone, muutes muuhulgas metsa kasvukiirust, süsiniku akumuleerimist ja seeläbi kogu ökosüsteemi ainebilanssi. Kliimamuutustega kaasnevad veerežiimi ja -taseme muutused, mis omakorda mõjutavad märgalade kasvuhoonegaaside bilanssi – süsihappegaasi ja naerugaasi emissioon enamasti suureneb ning metaani emissioon väheneb. Süsiniku sidumist mulda rohu- ja põllumaadel mõjutavad nii temperatuur, taimede kasv, sademete hulk kui ka mulla tüsedus, veerežiim, lõimis ja karbonaatide sisaldus. Erinevad maismaa ökosüsteemid on väga olulised selliste teenuste osutamisel nagu süsiniku sidumine, kaitse üleujutuste ja mullaerosiooni eest ning terved ja taastumisvõimelised ökosüsteemid pakuvad olulist kaitset kliimamuutuste mõju eest. Nende hüvede ja teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks muutuvates kliimatingimustes tuleb rakendada erinevaid kohanemismeetmeid, mis käesoleval ajal Eestis veel puuduvad.
Mõjude analüüs ja uuringusoovitused
Metsanduses soodustavad kliimamuutused süsinikuringe kiirenemist ja puiduproduktsiooni kasvu, mis suurendab potentsiaalset raiemahtu, mõjudes positiivselt riigi majandusele. Raied, eelkõige lageraied ohustavad metsaelupaiku ja võivad põhjustada raiesmike soostumist. Talvel ei külmu maapind läbi, mis raskendab raietööde läbiviimist. Metsatöömasinad rikuvad kergemini läbikülmumata mulla struktuuri, muld tiheneb, väheneb mullaviljakus ning halvenevad taimede kasvutingimused, tekivad lokaalsed liigniisked alad, väheneb mullasüsiniku varu ja suureneb mullast lähtuv kasvuhoonegaaside emissioon. Sagenevad põuad võivad suurendada metsatulekahjude ohtu ning sagenevad tormid suurendavad tormikahjustuste esinemist. Kliimamuutused võivad muuta liikidevahelisi suhteid ja metsa kasvukohatüüpe, mõjutades seeläbi kogu ökosüsteemi funktsioneerimist.
Erinevatest klimaatilistest teguritest mõjutavad õhutemperatuuri tõus ja sademete hulga suurenemine kõige enam märgalade hüdroloogilisi tingimusi ja sesoonsust, toitainete liikumist ning kasvuhoonegaaside emissiooni. Suureneb ka märgalade roll vooluhulkade ja veetaseme ühtlustajana. Ilmastiku üksiksündmustest on märgalad tundlikud sagedaste külmumis-sulamistsüklite vaheldumise ja lumikattega päevade arvu vähenemise suhtes. Põuasemate suvede tingimustes väheneb märgalade veetase ja veevaru ning sellel on selged järelmid märgalade elustikule ja vett puhastavatele omadustele. Kliima soojenemine ja muutused sademete režiimis põhjustavad pikaajaliselt ka nihkeid soode taimkatte liigilises koosseisus, muutes erinevate turbasamblaliikide vahekorda ja suurendades puhmastaimede konkurentsieelist turbasammalde ees. Taimestiku struktuuri muutused mõjutavad omakorda märgalade elustikku ning ranniku märgala kooslustele mõjuvad täiendavalt tormisuse kasv ja tuulte lääne-suunalise komponendi sagenemine.
Kliimamuutused võivad ohustada Eesti rohumaa- ja põllumuldade huumusesisaldust ja seega muldade viljakust. Muldade viljakust mõjutavad väga oluliselt ka tuleviku maaharimise iseärasused, eriti muutused maakasutuses. Temperatuuri tõus toob kaasa taimede kasvuperioodi pikenemise ja produktiivsuse kasvu. Kõrgem temperatuur kiirendab orgaanilise aine lagunemist ja suurendab muldadest lähtuvat CO2 emissiooni. Pool-looduslikel rohumaadel mõjutab temperatuuri tõus koosluste liigilist koosseisu ja/või liikide ohtrussuheteid. Sademete hulga suurenemine võib kaasa tuua talviseid ja varakevadisi üleujutusi. Varakevadiste põudade korral ohustab põllumuldi tuuleerosioon. Ägedate tormide ja paduvihmade korral ohustab vaheltharitavate kultuuride põlde ja mustkesa vee-erosioon.
Maismaa ökosüsteemide riskide, haavatavuse ja kliimamuutuste mõju täpsemaks hindamiseks on soovitatav käsitleda alljärgnevaid uuringuteemasid:
● kliimamuutuste mõju maismaa ökosüsteemide süsinikuvarule (bilansile) ja selle muutustele, hüdroloogilisele režiimile, toitainete liikumisele ja kasvuhoonegaaside emissioonile;
● kliimamuutuste mõju maismaa ökosüsteemide kasvukohatüüpidele ja liigilisele koosseisule, ökosüsteemide funktsionaalsetele ja struktuursetele muutustele.

MAGEVEEÖKOSÜSTEEMID
Hetkeolukord
Kliimamuutused mõjutavad mageveeökosüsteeme peamiselt jäärežiimi, jääkatteta perioodi veetemperatuuri, vee kemismi ja elustiku muutumise läbi. Suurjärvedest on Peipsi puhul veetemperatuuri muutused esmaseks ja juhtivaks kliimateguriks ökosüsteemis, Võrtsjärve puhul on kõige olulisemad kõikumised järve veemahus. Väikejärvi ohustavatest teguritest on esikohal eutrofeerumist põhjustav toiteainete koormus ning järved reageerivad kliimamuutustele tüübispetsiifiliselt. Prognoositavad on nihked väikejärvede kihistumise ja veesamba segunemise režiimis, suvised veeõitsengud sagenevad. Vooluveekogude puhul on tulevikus lumikatte vähenemisest tingitud maksimaalsed äravoolud ja veetasemed väiksemad praegustest. Suureneb sügisene kõrgveeperiood ning pikeneb suvine miinimumäravooluperiood. Sellised muutused parandavad jõgede talvist ökoloogilist seisundit, kuid muudavad selle halvemaks suveperioodil. Hüdroloogilise režiimi muutused mõjutavad ka ainete ärakannet. Mageveekogude puhul on kliima mõju raske inimtegevuse mõjust eristada.
Mõjude analüüs ja uuringusoovitused
Mageveekogusid mõjutavad kõige enam prognoositav õhutemperatuuri ja sademete hulga tõus, talvise jää- ja lumikatte paksuse vähenemine ja vastava perioodi lühenemine. Peamiselt suurjärvi mõjutavad muutused tuule tugevuses ning ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine.
Temperatuuri tõusust tulenevalt sagenevad veeõitsengud, halveneb suvine hapnikurežiim, jahedaveeliste liikide elupaigad vähenevad ning tekivad soodsad elutingimused lõunapoolsetele võõr- ja invasiivsetele liikidele. Väikejärvede puhul on võimalik vee segunemistüübi muutumine ja tugevam ning pikem veesamba termiline kihistumine, mis toob kaasa hapnikuvaese tsooni laienemise ning suurema sisereostuse settest. Temperatuuri tõusu ning sademete hulga suurenemise koosmõju suurendab toitesoolade ja süsiniku ärakannet valgalalt.
Positiivseteks mõjudeks on sademete hulga suurenemisest tingitud veekogude ühtlasem hüdroloogiline režiim, kõrgemad veetasemed ja suuremad vooluhulgad ning parem hapnikuga varustatus talveperioodil. Temperatuuri tõus parandab suplemisvõimalusi kui seda ei hakka piirama veekvaliteedi langus.
Prognoositavad muutused kliimas töötavad enamasti vastu pingutustele toitainete haju- ja punktreostuse vähendamiseks ja veekogude hea seisundi saavutamiseks ning süvendavad eutrofeerumise ilminguid. Järvedest lähtuv kasvuhoonegaaside emission suureneb ja see võib raskendada vastavate eesmärkide täitmist ning anda positiivse tagasiside edasistele kliimamuutustele.
Kliimamuutuste mõjude, riskide ja haavatavuse täpsemaks hindamiseks mageveekogudele on soovitatav käsitleda alljärgnevaid uuringuteemasid:
● koherentsuuringud eutrofeerumise ja kliima muutumise mõjude eristamiseks;
● mõjude täpsem modelleerimine aineringetele, hüdroloogilisele ja kihistumise režiimile ning kasvuhoonegaaside emissioonile;
● koondada teave ja analüüsida mõjusid mageveekogude elupaigatüüpidele, liigilisele koosseisule ja ökosüsteemide funktsionaalsetele ning struktuursetele muutustele;
● veeõitsengute mürgitusjuhtumite vähendamiseks tuleb tihendada seiresammu ja kaasajastada jälgimismeetodeid ning rakendada vastav eelhoiatussüsteem.

LÄÄNEMERI JA MEREKESKKOND
Hetkeolukord
Läänemere üheks olulisimaks ökoloogiliseks probleemiks võib pidada mere eutrofeerumist. Mere eutrofeerumise tagajärjel kannatavad põhjataimestik ja -loomastik, pelaagilised kalad ning üleüldine bioloogiline mitmekesisus väheneb. Suuremad muutused, sh kliimamuutustest tingitud muutused atmosfääriprotsessides, avalduvad otseselt merevee tsirkulatsioonis, temperatuuri- ja soolsusrežiimis. Kõrgemad veetemperatuurid suurendavad primaarprodutsentide aktiivsust, mistõttu mere eutrofeerumine intensiivistub, mis omakorda suurendab võõrliikide osakaalu ökosüsteemis. Seniste andmete põhjal on merealade ja mereökosüsteemide kliimamuutustega kohanemise võimalused piiratud ning sellest lähtuvalt on alternatiiviks suurendada merekeskkonna vastupanuvõimet ja vähendada teiste antropogeensete survetegurite mõju.
Mõjude analüüs ja uuringusoovitused
Kliimastsenaariumites prognoositav temperatuuri ja sademete koguhulga kasv ning tormide sagenemine toovad kaasa erisuunalisi muutusi. Sellised muutused nagu eutrofeerumise intensiivistumine, lõunapoolsete võõrliikide kasv ja külmalembeste võtmeliikide taandumine mõjutavad merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust ja merekeskkonna tasakaalu negatiivselt. Lisaks kaasnevad kliimamuutustega režiiminihked toiduahelates ja pikeneb vegetatsiooniperiood ning suureneb üleüldine sekundaar- ja primaarproduktsioon, mille mõju suund merekeskkonna erinevatele protsessidele ja üldisele toimimisele on teadmata. Läänemere soolsuse vähenemine ja ka tormide mehhaanilised häiringud võivad mõjutada koosluste liigilist koosseisu ja mitmekesisust. Mitmete tegurite koosmõjul toimuvate protsesside, näiteks merevee hapestumise, mõju Läänemere ökosüsteemi toimimisele kliimamuutustest lähtuvalt on pikemas perspektiivis teadmata.
Teadustöö lünkade täitmiseks on vajalik eksperimentaalselt hinnata eri kliimanäitajate (tormid, suurenev merevee temperatuur, vähenev soolsus) eraldi- ja koosmõjusid erinevatele mereökosüsteemile ning ka eutrofeerumisele ja toiduahelate toimimisele. Samuti on tarvilik määratleda võõrliikide põhjustatud muutusi ja mõju ulatust ning ka nende osakaalu kohalike liikide toidubaasis.

ÖKOSÜSTEEMITEENUSED
Hetkeolukord
Võrdlemisi hästi võib prognoosida seda, kas äärmuslikud ilmastikuolud võiksid mõjutada erinevaid ökosüsteemiteenuseid Eestis, kuid andmeid napib selliste mõjude tegeliku ulatuse kohta. Võrreldes reguleerivate ja kultuuriliste teenustega, leidub ökosüsteemide poolt pakutavate varustusteenuste kohta statistilisi andmeid kõige enam. Kliimamuutuste mõjudega kohaneda aitavaid meetmeid Eestis ei rakendata, kuigi mõningal juhul võivad juba kasutusel olevad meetmed aidata muuhulgas ka kliimamuutustega kohanemisel.
Mõjude analüüs ja uuringusoovitused
Esimesel kahel perioodil avaldavad ökosüsteemiteenuste pakkumisele suurimat mõju äärmuslikud ilmastikunähtused. Kuigi erinevad kliimariskid avalduvad mõlema stsenaariumi puhul märgatavalt 2050. ja 2100. aastaks, tuues kaasa muutusi nii varustus-, reguleerivate kui ka kultuuriliste teenuste pakkumises, on tõenäoliselt just äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine see, mis annab põhitõuke muutuste tekkele. Kliimariskide mõju võib erinevatele ökosüsteemiteenustele avalduda erinevalt, samaaegselt nii positiivse kui ka negatiivsena. Suurimad negatiivsed mõjud avalduvad eeldatavasti mere- ja mageveekoosluste poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning mõnevõrra väiksemas ulatuses maismaaökosüsteemide teenustele, samas kui linnaökosüsteemis avaldub enim positiivseid mõjusid.
Kuivõrd ökosüsteemiteenuste teema on Eesti jaoks uus, siis puudub alusteave (statistika) enamike ökosüsteemiteenuste kohta. Seepärast tuleks alustada uuringuid, selgitamaks välja erinevate Eesti ökosüsteemide poolt pakutavate varustusteenuste mahud Eestis ning alustada sellekohase statistika kogumist. Samuti tuleb välja selgitada reguleerivate teenuste mahud Eestis ning neid mõjutavad tegurid ning kultuuriliste teenuste kasutusmahud Eestis.