Projekti taust
Mere ökosüsteemide seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.
Direktiiv toob välja 11 hea keskkonnaseisundi kvalitatiivset tunnust ehk teemat, läbi mille merealade keskkonnaseisundit hinnatakse ja sihte seatakse: bioloogiline mitmekesisus, võõrliigid, kalandus, toiduvõrgustik, eutrofeerumine, merepõhja häirimine, hüdroloogia muutus, saasteained vees, saasteained toidus, mereprügi ning müra ja energia.
Merestrateegia rakendamise ajakava
Merestrateegia koosneb neljast tegevusest, mille ajakava on:
15. juuli 2012:
- mereala keskkonnaseisundi ja inimtegevusest tuleneva keskkonnamõju esialgne hindamine (sh sotsiaal-majanduslik analüüs), MSRD artikkel 8;
- mereala hea keskkonnaseisundi määratlemine, MSRD artikkel 9;
- keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite kogumi kehtestamine, MSRD artikkel 10;
15. juuli 2014:
- sihtide pidevaks hindamiseks ja korrapäraseks ajakohastamiseks mõeldud
seireprogrammi kehtestamine ja rakendamine, MSRD artikkel 11;
aastaks 2015:
- hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks mõeldud meetmekava väljatöötamine, MSRD artikkel 13;
aastaks 2016:
- meetmekava käivitamine
Vaata kogu porjekti ajakava siit
Eesti mereala seisundi esialgne hindamine
Eesti merestrateegia esimene etapp (tegevus 1: MSRD 2012 aasta tähtajaga tegevused) valmis 2012. aasta septembris: viidi läbi Eesti mereala seisundi esialgne hindamine, teostati mereala jaoks hea keskkonnaseisundi (HKS) määratlemine ning kehtestati keskkonnaalaste sihtide kogum.
Merekeskkonna seisundit iseloomustavate parameetrite analüüs viitas juba varasemast ajast teadaolevatele probleemidele (merevee eutrofeerumine, võõrliikide levik, kalavarude üleekspluateerimine) samas mitmete teemade puhul on olukord Eesti merealadel soodsam kui mujal Läänemeres (radioaktiivne reostuse tase on madal, ohtlike ainete kontsentratsioonid enamikus ei ületa kehtestatud lävendeid, bioloogilise mitmekesisuse seisund enamasti hea, mereelupaikade levik ja seisund enamuses hea). Analüüs tõi välja ka valdkonnad, kus Eestis käesoleval hetkel puudub võimalus anda hinnang kogu mereala kohta kas puuduliku andmestiku või puuduva ekspertiisi tõttu (näiteks sellistes valdkondades nagu merepõhja struktuur ja seisund, veealuse müra levik, mereprügi mõju mereelustikule ja elupaikadele).
100 m pikkuse rannajoone koristamise käigus leitud prügi kogus. Foto: Ado Tikerpäe
Olemasolevate inimtekkeliste survetegurite analüüsi tulemusel selgus, et enamike survetegurite puhul on tegemist lokaalse, rannikulähedase mõjualaga, samas kui merealade inimkasutuse intensiivsus on üldiselt üsna madal võrreldes muude Läänemere piirkondadega.
Eesti mereala hea keskkonnaseisundi (HKS) määratlemiseks teostatud indikaatorite inventuur näitas, et analüüsitud 132-st erinevast indikaatorist sobis HKS hindamiseks 83 indikaatorit millest 60 osutas HKS saavutamisele ja 23 HKS mitte saavutamisele Eesti merealal. 31 juhul oli indikaator küll mingis arendamise järgus Eesti mereala jaoks olemas, kuid kas puuduliku andmestiku või mittetäiusliku hindamissüsteemi tõttu käesoleval hetkel mitte kasutatav.
Sotsiaal-majanduslik analüüs
Esialgse hindamise sotsiaal-majandusliku analüüsi üks olulisemaid tulemeid on see, et koondati olemasolev teadmine (seni teostatud uuringud) ning saadi ülevaade olemasolevatest statistika ja administratiivsete andmebaaside võimalustest ja piirangutest. Tõdeti, et kui merekasutuse osas on uuringuid teostatud, siis mere ökosüsteemi teenuste kulude või hüvede uuringud enamasti puuduvad. Merendusega seotud statistika ei ole piisava majandustegevuse detailsusega (soovitav EMTAK tase oleks 4-5 kohaline, kuid andmed on esitatud 2 kohalise EMTAK tasemel) ja haldusterritoriaalse jaotusega (soovitav oleks valla tase, kuid andmed on esitatud maakonna tasemel).
MSRD rakendamist toetavad projektid
GES-REG
MSRD rakendamise toetava tegevusena osales Eesti koostöös Soome ja Läti partneritega projektis “Läänemere hea keskkonnaseisund läbi regionaalse koostöö ja võimekuse suurendamise (projekti akronüüm GES-REG ) raames (2011-2013).
Mille käigus:
- viidi läbi MSRD rakendamiseks teostatud merealade esialgsete hindamiste analüüs ja anti soovitused edaspidiste hinnangute koostamise ühtlustamiseks osalevate riikide vahel;
- pakuti välja indikaatorid ja nende alusel keskkonnaseisundi hindamise meetodid MSRD hea keskkonnaseisundi (HKS) tunnuste – võõrliigid, toiduvõrgustikud, mereprügi ja veealune müra – kohta;
- tehti ühise seirevõrgustiku väljatöötamise ettepanek, määratlemaks seirepunktid merepiiride vahetus läheduses, mille puhul saavad riigid seiresageduse ja -vahendite ning andmeanalüüsi osas koostööd teha ning seeläbi kulutõhusamalt oma seiret korraldada.
GES-REG rojekti tulemustena koostatud analüüse ja ettepanekuid arvestatakse mereseire programmi koostamisel, eelkõige soovitusi seirevõrgustiku ja hindamismeetodite kaasajastamiseks ning merealade jaoks ühise teaduslikult põhjendatud ja ökonoomse seire- ja hindamisskeemi loomiseks, millega soodustatakse naaberriikidega ühise merepiirkonna või allpiirkonna seiremeetodite kooskõlastatust. Samuti võetakse arvesse indikaatorite väljatöötamisel GES-REG projekti käigus läbiviidud pilootuuringute tulemusi.
GES-REG
MARMONI
Lisaks osaleb Eesti koostöös Soome, Läti, ja Rootsiga hetkel käimasolevas projektis „Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres (projekti akronüüm MARMONI)“(2010 – 2015), mille sihiks on luua uuenduslik, ühtsel mere bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite süsteemil põhinev seire- ja hindamiskontseptsioon ning testida seire- ja hindamismeetodeid ka praktikas. MARMONI keskendub MSRD bioloogilise mitmekesisuse tunnusele ning käesoleva projekti käigus võetakse bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite väljatöötamisel arvesse MARMONI projekti tulemusi.
MARMONI
Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti
mereala meetmekava väljatöötamine, k.a. saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamine
Käesoleva projekti eesmärgiks on merestrateegia ülejäänud kolme etapi elluviimine. Selleks koostatakse merestrateegia seireprogrammi ja meetmekava eelnõud koos seletuskirjadega sealjuures arvestades erinevaid riiklikke, regionaalseid (HELCOM) ja EL taseme asjakohaseid tegevusi, projekte, juhendmaterjale.
