Osoonikihti kahandavad ained
Osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) on keemilised ained, mis võivad stratosfääris reageerida osoonimolekulidega. Olulisemad OKA-d on kloori, fluori või broomi sisaldavad süsivesinikud.
Põhilised OKA-d ja nende kasutusalad
Loetelust on viidatud iga OKA-de grupi täpsemale kirjeldusele koos peamiste kasutusaladega.
- Klorofluorosüsivesinikud (CFC-d)
- Haloonid
- Süsiniktetrakloriid
- 1,1,1-triklooretaan
- Metüülbromiid
- Bromofluorosüsivesinikud (HBFC-d)
- Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFC-d)
- Klorobromometaan
Nende ainete võimet kahandada osoonikihti nimetatakse osoonikihi kahandamise potentsiaaliks (ozone depleting potential – ODP). Igale ainele on antud oma osoonikahandav potentsiaal. (Vaata põhjalikumat ainete loetelu koos ODP määraga.)
Kuidas kahjulikud ained stratosfääri pääsevad?
OKA-d pääsevad atmosfääri erinevatel viisidel:
- külmutusseadmete ja kliimaseadmete ebaõigel teenindamisel;
- OKA-sid sisaldavate lahustite, värvide ja tuletõrjeseadmete traditsioonilisel kasutamisel;
- metüülbromiidi kasutamisel kauba transpordieelse töötlemise käigus;
- osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete mittenõuetekohasel utiliseerimisel.
Kui osoonikihti kahandavad ained on pääsenud atmosfääri, siis segunevad nad välisõhuga ning võivad jõuda stratosfäärini õhuvoogude, termodünaamiliste efektide ning difusiooni teel. Kuna osoonikihti kahandavate ainete eluiga on pikk, jõuab enamik OKA-sid varem või hiljem stratosfääri.
OKA-de osoonikihi kahandamise potentsiaali ja kliima soojenemise potentsiaali võrdlustabel
