Rahvusvahelised jõupingutused osoonikihi kaitsel

1970. aastate avastustest Montreali protokollini ja edasi

Paul Crutzen

Paul Crutzen

Mario Molina

Mario Molina

Rowland Sherwood

Rowland Sherwood

1970. a. esitas prof. Paul Crutzen teooria, mille kohaselt kahjustavad ülehelikiiruslennukitest ja väetistest pärinevad lämmastikoksiidid osoonikihti.

1974. a. avastasid USA klimatoloogid Mario Molina ja Rowland Sherwood, et atmosfääri paisatud CFC-de lagunemisel eralduvad klooriaatomid põhjustavad osoonikihti kahanemist. Sama efekt leiti olevat broomiaatomitel haloonide lagunemisel.

Kõik nimetatud teadlased said 1995. a. selle avastuse eest Nobeli preemia.

1977. aastal, ehk 3 aastat pärast seda, kui M. Molina avalikustas oma hüpoteesi osoonikiht kahandavate ainete (OKA-de) rolli kohta, töötasid 32 riigi esindajad Washingtonis välja esimese tegevusplaani osoonikihi kaitseks. USA, Rootsi, Norra ja Kanada keelasid OKA-de kasutamise aerosool-pakendites.

Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon

Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal.

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll

Juba kahe aasta pärast, 16. septembril 1987, võtsid konventsiooni allkirjastanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines protokolliga 1996. aastal ning see jõustus Eesti suhtes 15.01.1997.

Montreali protokoll (edaspidi ka MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn “kontrollitavate ainete” tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas.

Ainete kasutuselt kõrvaldamise tähtajad sõltuvad sellest, kas on tegemist arenenud riikidega või arengumaadega. Arengumaade abistamiseks loodi 1990. aastal ka finantsmehhanism koos spetsiaalse fondiga, mida rahastavad arenenud riigid.

Montreali protokolli on alates selle vastuvõtmisest parandatud ja muudetud 4 korda

  1. 1990. a. Londonis. Londoni parandustega laiendati kontrolli all hoitavate ainete loendit, lisati vähemohtlike esmaste asendusainete kategooria ja karmistati osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise kõrvaldamise tähtaegu.
  2. 1992. a. Kopenhaagenis. Kopenhaagenis märgiti, et osoonikihi edasine hõrenemine ning osooniaukude kiire laienemine kestab. Seetõttu karmistati 1992. aasta Kopenhaageni parandustega osoonikihti kahandavate ainete tootmise, tarbimise, impordi ning ekspordi nõudeid veelgi.
  3. 1997. a. Montrealis. Montreali parandustega OKA-de käitlemise kontrollimeetmed olid veel kord karmistatud ning protokoll oli täiendatud OKA-de impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemiga, mis lihtsustab nende ainete ja toodete liikumise kontrolli. Karmistatud olid ka metüülbromiidi tootmise ja kasutamise tähtajad.
  4. 1999. a. Pekingis. Pekingi parandus on siiani viimane MP parandus, millega laiendati taas OKA-de nimekirja. Pekingi paranduste põhieesmärk oli karmistada juba olemasolevaid meetmeid ja tähtaegu klorofluorosüsivesinike osas.

Vastavalt osoonikihi kaitsmise Viini konventsioonile kuuluvad kõik Montreali protokolli parandused liikmesriigi poolt ratifitseerimisele.

  • 1996. aastal ühines Eesti osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga.
  • 1999. aastal ratifitseeris Eesti MP 1990. a. Londoni ning 1992. a. Kopenhaageni parandused.
  • 2002. aastal ratifitseeris Eesti MP 1997. a. Montreali parandused.
  • 2003. aastal ratifitseeris Eesti MP 1999. a. Pekingi parandused.

Ühinenud riigid

2011. aasta alguseks olid Montreali protokolliga ühinenud kõik maailma riigid.

Järgnevas tabelis on antud ülevaade Viini konventsiooni, Montreali protokolli ja selle parandused ratifitseerinud riikide arvust.

  Viini konventsioon Montreali protokoll Londoni parandus Kopenhaageni parandus Montreali parandus Pekingi parandus
Riike 196 196 195 194 185 171

Täpsemat ülevaadet ühinenud riikide kohta näeb aadressil: Status of Ratification for the Montreal Protocol and the Vienna Convention.

Täpsemalt Montreali protokolli nõuete, nende täitmise ja protokolliga reguleeritud ainete kohta.

Vaata lisaks – osoonikihi kaitsega seotud ÜRO asutused

Viiteid osoonikihi kaitsega seotud veebidele mujal (viited avanevad uues brauseri aknas).