Käitluskeskus

Käitluskeskuse eesmärgiks on Eestis kasutusel olevate osoonikihti kahandavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine, et vältida osoonikihi vähenemise kahjulikku mõju inimese tervisele ja loodusele.

Jaan Saar, Valentina Laius, Inari Truumaa, Ene Kriis, Margus Kört

Osoonikihti kahandavate ainetega Eestis tegelenud ja tegelevad inimesed: Jaan Saar, Valentina Laius, Inari Truumaa, Ene Kriis, Margus Kört. Pildilt puudub Jüri Truusa.

Eesti Vabariik ratifitseeris osoonikihi kaitsmise rahvusvahelise Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 1996. aastal.

Montreali protokolli elluviimiseks Eestis koostati “Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklik programm”, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 4. mai 1999. aasta korraldusega nr 531-k.

Ülemaailmne keskkonnafond (Global Environmental Facility – GEF) kinnitas selle programmi finantseerimise 2000. aasta septembris.

Riiklikku programmi kuuluvad projektid ja nende finantseerimine kiideti Ülemaailmse keskkonnafondi poolt heaks aastal 2000.

Riiklikku programmi kuuluvate projektide elluviimiseks loodigi Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juurde 2000. aastal vastav struktuuriüksus – osoonibüroo, kelle ülesandeks oli Keskkonnaministeeriumi toetamine osoonikihti kahandavate ainetega tehtavas töös. Hiljem tegevused jätkusid seoses Euroopa Liidu osoonikihti kahandavate ainete õigusaktide rakendamisega ning Eestis rakenduva süsteemi edasiarendamisega.