Mõju inimesele

Osoonikihi kahanemisega kaasnevad terviseriskid

Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Suurenenud UV-kiirguse tase maapinnal kahjustab inimeste tervist ja rikub õhukvaliteeti.

Nii UV-A kui UV-B kiirgus põhjustavad mittemelanoomset nahavähki. Osoonihulga vähenemine 10% võrra võib suurendada nahavähi esinemissagedust 26%. On leitud uusi tõendeid, et UV-B on ka väga halvaloomuliste melanoomide põhjustajaks.

Kasvav UV-kiirguse tase tekitab nahavähki

Heleda nahaga inimesed, kellel on vähe kaitsvat pigmenti, on nahavähist kõige enam ohustatud, kuid risk sellesse haigestuda on ka kõigil teistel. Esinemissagedus suureneb proportsionaalselt sellega, mida lähemal ekvaatorile konkreetne regioon asub.

Nahavähk

UV-B kiirgus põhjustab nahavähki.

Näiteks on Eestis 3–5 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Saksamaal 15/100 000 juhtu aastas, Austraalias aga 30–50 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Viimast võib seletada õhema ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihiga Austraalia kohal ja sellega, et Maa on lõunapoolkera suvel Päikesele kõige lähemal. Võrreldes põhjapoolkera suvega on kiiritustihedus 6,6 % võrra suurem.

Kuigi ekvaatorile lähematel aladel on kasvaja esinemine sagedam, on siiski mustanahalistest rohkem ohustatud valgenahalised, kuna nende nahk on päikesekiirguse suhtes tundlikum.

Kasvaja võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini 40–60 aastastel (keskmine vanus 45a.) ja rohkem neil inimestel, kes oma töö tõttu peavad palju õues päikese käes viibima. Naistel esineb haigust veidi sagedamini kui meestel, samas on naistel haigusest paranemise prognoos parem kui meestel.

Kuna kasvaja annab juba väga varakult siirdeid, mille ravi on küllaltki väheefektiivne, on prognoos suhteliselt halb. Siiski, viimasel ajal on prognoos paranenud, seoses ravimeetodite täiustumise ja kasvaja varasema avastamisega.

Üha rohkem Eesti elanikke jääb nahavähki

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiaosakonna andmeil tõuseb naha pahaloomulisse kasvajasse melanoomi haigestumine Eestis 5–6 protsenti aastas ja seda just noorte, 20–40-aastaste inimeste seas.

Kuigi nahavähki saab varakult avastada, on suremus sellesse Eestis kõrge. Vähiregistri andmetel on mittemelanoomne nahavähk Eesti naiste seas tõusnud teisele kohale rinnavähi järel.

Eesti inimeste seas on haigestumusriski suurendanud üha populaarsemad lõunamaareisid, kus korraga saadakse ülitugev doos ultraviolettkiirgust. Sama ohtlik on valgele nahale ka solaariumikülastus. Mitmetes Euroopa riikides on eesmärgiks solaariumivabad omavalitsused, kus solaariumide teenused on keelatud.

Suhteliselt tavapärane on, et teatud vanuses hakkavad inimeste rakud muutuma ning vanemad inimesed võivadki haigestuda nahavähki – terve oma elu jooksul saadud ultraviolettkiirguse dooside tekitatud kahjustuste tõttu.

Noorte puhul põhjustavad haigestumist palju agressiivsemasse, eluohtlikku nahamelanoomi aga üliintensiivsest ultraviolettkiirgusest tekkinud nahakahjustused.

Kasvaja ennetamiseks on vajalik vältida päikesepõletust, eelkõige lapseeas. Päikesepõletuse vältimiseks tuleks hoiduda intensiivsest päevitamisest. Päikese käes viibides peab kasutama kaitsekreeme – mida tugevama faktoriga, seda parem.

Ka väikesed osoonikogused on ohtlikud

Silmakae

UV-B kiirgus suurendab silmakae esinemissagedust.

UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu. Kasvab silmakae, silmaläätse deformeerumise ja lühinägelikkuse esinemissagedus, tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused.

Osoonisisalduse looduslik foon on 40–80 μg/m3. Väiksemad osoonikogused (100–200 μg/m3) võivad põhjustada inimestel veel selliseid haigusi nagu krooniline bronhiit ja astma või muid hädasid.

Suuremad kogused (üle 200 μg/m3) põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga.