Olukord maailmas
Mis on osooniauk?
70ndatel aastatel avastasid teadlased, et atmosfääri paisatud OKA-d kahjustavad osoonikihti. Osooni kontsentratsioon Antarktika kohal vähenes 1970ndate ja 1990ndate aastate vahel kuni 70%. Seda nähtust nimetataksegi osooniauguks.
Teadlased on tuvastanud osooni kontsentratsiooni vähenemist terves maailmas. Hiljutised uuringud näitavad, et põhjapoolkera atmosfääritingimused muutuvad sarnaseks Antarktika omadega.
Osooni vähenemine ning kasvuhooneefekt toovad kaasa ülemiste atmosfäärikihtide külmenemise, mis aitab kaasa osooni hävimisele. Selle tulemusena võib järgmise 20 aasta jooksul tekkida ka Arktika kohale osooniauk, mille nihkumine tuulte mõjul lõuna poole on täna reaalne oht. Seega on täiesti võimalik osooniaugu liikumine USA, Kanada, Euroopa ja Aasia tihedalt asustatud alade kohale. Alltoodud joonisel on punase ringiga märgitud ala, mida Arktika osooniauk mõjutama hakkaks. Ka Eesti kuulub ohustatud alade hulka.
Maailma rahvastiku tiheduse kaart
Millal osoonikiht taastub?
Täpseid ennustusi selle kohta, millal osoonikiht taastub, pole. Teadlased eeldavad, et osoonimolekulide kontsentratsioon stratosfääris jõuab “normaalsele” tasemele käesoleva sajandi keskel, kui kõik Montreali protokolliga ning selle parandusega ühinenud riigid täidavad oma kohustusi osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaegade osas.
Taastumine võtab kaua aega OKA-de pika eluea ning nende poolt põhjustatud ahelreaktsiooni tõttu, mis hävitab osoonimolekule.
Eeldatakse, et nahavähi ja silmakae juhtumite arv jõuab “normaaltasemele” 20–50 aastase viivitusega, e. 21. sajandi lõpuks.
On võimalik et ülemaailmse soojenemise mõju aeglustab osoonikihi taastumise käiku. Seega tuleb tähelepanu pöörata ka kasvuhoonegaaside emissioonidele.
