Eesti vete modelleerimineEesti vete modelleerimine

Mudelite süsteemi ja töövahendi loomine mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks

Menu

Projekti taust

Vee raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärk on tagada või saavutada vete hea seisund, maismaa pinnaveekogudele ja rannikuveele aastaks 2015 ja merele aastaks 2021. Veemajanduskavade alusel on 74% Eesti jõgedest, 50% järvedest ja vaid 2 16-st rannikuveekogumist hinnatud vähemalt heas ökoloogilises seisundis olevaks. Vee kaitse ja kasutamise planeerimise protsessi eesmärk on pidevalt parandada vete seisundit, vähendades veekeskkonnale avalduva inimmõju koormust ning rakendades meetmeid koormuse vähendamiseks ja seisundi parandamiseks. Et veekaitset süsteemselt korraldada, on vaja pidevalt informatsiooni veekogu seisundi, veekeskkonnale avalduva koormuse ning rakendatud meetmete mõju kohta.


Eesti veeobjekte iseloomustavad üldandmed:


Veekogudel määratletud veekogumeid, mille seisundit on täna
võimalik hinnata:


Maismaa pinnavete ja mere kaitse planeerimise ja kasutamise
põhiandmed on:

Vee seisundit iseloomustavad andmed

Veekeskkonnale avalduvat koormust kirjeldavad andmed

Rakendatavate meetmete andmed


Mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks

on vaja veealaseid andmeid kasutada kompleksselt ja seostatult, hinnata ja prognoosida andmete muutumist tulevikus ja teha otsuseid meetmete rakendamiseks lähtuvalt meetmete oodatavast tulemuslikkusest ning kuluefektiivsusest.

See tähendab et:

Selleks on vaja teha järgmisi tegevusi:

  1. Kaasajastada veealased andmestikud, mis on seotud vee seisundit (riiklik seire), veekeskkonnale avalduvat koormust ning veekeskkonna meetmeid kirjeldava informatsiooniga, sh luua süsteemne lahendus, mille eesmärgid on:

    • veekogu seisundihinnangu andmine, mille põhjal saab vajadusel kavandada meetmeid seisundi parandamiseks;
    • koormuste hindamine, mis võimaldaks anda hinnanguid valgala kõikide peamiste koormusallikate olulisuse ja tähtsuse kohta;
    • meetmete hindamine ja kavandamine, mis hõlmaks veekogumi põhiselt nii põhi- ja täiendavaid põhimeetmeid, lisa- ja täiendavaid lisameetmeid.
  2. Valida välja ning võtta kasutusele mudelid, mis aitavad hinnata ja modelleerida puuduvate seireandmete katmiseks veekogu seisundiga, koormuste avaldumisega ning meetmete rakendamisega seotud infot. Kasutusele võetavad mudelid tuleb integreerida terviksüsteemiks selliselt, et süsteemi kasutajad ei pea teadma mudelite spetsiifikat, kuid mudelid peavad võimaldama hinnata ja modelleerida:

    • vooluveekogusid (jõgesid)
    • maismaa seisuveekogusid (järvi)
    • rannikuvett
    • merd
  3. Töötada välja ning moodustada rakenduste ja päringute süsteem, mis töötab läbi spetsiaalse kasutajaliidese ning võimaldab teha päringuid nii ajakohastatud andmestikest otse kui ka andmestikest terviksüsteemi integreeritud mudelite kaudu, sh:

    • teha päringuid veekogude seisundihinnangute saamiseks ja seisundi hinnangute modelleerimiseks;
    • teha päringuid koormuse hinnangute saamiseks ja koormuse hinnangute modelleerimiseks;
    • teha päringuid meetmete hinnangute saamiseks ning meetmetega seotud hinnangute modelleerimiseks.