F-gaaside kasutamine Eestis

Vastavalt Eesti riiklikule kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste 2021. a inventuurile1 on Eesti F-gaaside (HFC-de ja SF6) heitkogus kasvanud 28.4 tuhandelt tonnilt CO2-ekvivalenti2 1995. a kuni 226.7 tuhande tonnini CO2-ekvivalenti 2019. aastal. Kõige kõrgem oli F-gaaside heitkogus 2016. a – 236.4 tuhat tonni CO2 ekvivalenti.

Kasv kuni 2016. a oli suures osas põhjustatud sellest, et külmaseadmetes varem kasutatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) nagu CFC-d, HCFC-d ja haloonid on Eestis alates 1995. a enamjaolt asendatud HFC-dega. Kasvutrendi on toonud kaasa ka kliimaseadmete märgatavalt laialdasem kasutuselevõtt nii hoonetes kui sõidukites.

Samuti olid HFC-d muutunud osoonikihti kahandavate ainete asendusaineks ka valdkondades nagu gaastulekustutus, ehitusvahud ja aerosoolspreid.

Ülejäänud valdkondade F-gaaside heitkogused on võrdlemisi väikesed.

Pärast F-gaaside määruse (EL) 517/2014 piirangute rakendumist 2015. a on heitkogused hakanud vähenema. Põhiliselt mõjuvad heitkoguseid vähendavalt piirangud F-gaaside kasutamisele külmaseadmetes.

F-gaaside heitkogused valdkonniti perioodil 1990–2019 (t CO2 ekv x 103)
F-gaaside heitkogused

HFC-de, PFC-de ja SF6 heitkogused ainerühmadena perioodil 1990–2019 (t CO2 ekv x 103)
HFC-de, PFC-de ja SF6 heitkogused


[1]Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning osapoolte konverentsi vastavatele otsustele on Eesti kohustatud esitama KHG inventuuri ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis tuleb esitada KHG inventuur vastavalt määrusele (EU) 2018/1999 ka Euroopa Komisjonile.

[2]HFC heitkogus CO2-ekvivalentides näitab HFC mõju globaalsele soojenemisele arvestades HFC GWP-d. HFC CO2-ekv = HFC heitkogus × selle GWP.

Loe lisaks