F-gaaside kasutamine Eestis
Vastavalt Eesti riiklikule kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste 2017. a inventuurile1 on Eesti F-gaaside heitkogus kasvanud 28,4 tuhandelt tonnilt CO2-ekvivalenti2 1995. a kuni 235 tuhande tonnini CO2-ekvivalenti 2016. aastal.
Kasv on suures osas põhjustatud sellest, et külmaseadmetes varem kasutatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) nagu CFC-d, HCFC-d ja haloonid on Eestis viimase 20 aasta jooksul enamjaolt asendatud HFC-dega. Kasvutrendi on toonud kaasa ka kliimaseadmete märgatavalt laialdasem kasutuselevõtt nii hoonetes kui sõidukites.
Samuti on HFC-d muutunud osoonikihti kahandavate ainete asendusaineks ka valdkondades nagu gaastulekustutus, ehitusvahud ja aerosoolspreid.
Ülejäänud valdkondade F-gaaside heitkogused on võrdlemisi väikesed.
F-gaaside heitkogused valdkonniti perioodil 1990–2016 (t CO2 ekv x 103)
HFC-de, PFC-de ja SF6 heitkogused ainerühmadena perioodil 1990–2016 (t CO2-ekv x 103)
Loe lisaks
- Kliimamuutused ja kasvuhooneefekt – ülevaade kliima soojenemisest ja kasvuhoonegaasidest (PDF, 1426 KB)
- Kliimamuutustega kohanemise veeb »
1 Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning osapoolte konverentsi vastavatele otsustele on Eesti kohustatud esitama KHG inventuuri ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis tuleb esitada KHG inventuur vastavalt määrusele 525/2013/EL ka Euroopa Komisjonile.
2 HFC heitkogus CO2-ekvivalentides näitab HFC mõju globaalsele soojenemisele arvestades HFC GWP-d. HFC CO2-ekv = HFC heitkogus × selle GWP.
