Paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade käitlejale

1. jaanuaril 2015. a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta.

Peamised nõuded:

Töötajate pädevus- ja sertifitseerimisnõuded ja sertifitseerimisnõuded ettevõtetele (art 10)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade paigaldamiseks, remondiks, hooldamiseks, teenindamiseks, lekkekontrolli tegemiseks, gaasi kokkukogumiseks ning seadme ja aine kasutuselt kõrvaldamiseks peab omama ettevõtte sertifikaati. Samuti peavad olema sertifitseeritud ettevõtte käsutuses olevad töötajad, kes nimetatud toiminguid teevad.

Paigalduse mõiste tähendab külmakontuuri ühendamist.

Hoolduse ja teeninduse all on mõeldud toiminguid, mis sisaldavad külmakontuuri avamist.

• Töötajad

Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemiseks (paigaldamiseks, remondiks, hooldamiseks, teenindamiseks, lekkekontrolli tegemiseks, gaasi kokkukogumiseks ning seadme ja aine kasutuselt kõrvaldamiseks) peab töötajal olema Eestis välja antud asjakohane kutsetunnistus, mõnes teises liikmesriigis vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 303/2008 või (EL) nr 2015/2067 välja antud vastav sertifikaat.

Eestis toimub töötajate sertifitseerimine kutseseaduse alusel ning külmasektoris on sertifitseerijaks ehk kutse andjaks Eesti Külmaliit.

Külmaliidu poolt antava kutsetunnistuse või teise liikmesriigi vastava sertifikaadi saamiseks tuleb läbida eksam, mis sisaldab nii teoreetilist kui praktilist osa. Sertifitseerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste loetelu asub Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 lisas (seni antud tunnistustel on teadmiste ja oskuste loetelu asunud määruse 303/2008 lisas).

Sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1. sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaeg;
2. sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud;
3. väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Toimingud, mida võib teha erinevate külmavaldkonna kategooriatunnistustega

* fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavate toodete või seadmete osade lõplik sulgemine ja käitamisest või kasutusest kõrvaldamine.

Erisused

Sertifitseerimisnõudeid ei kohaldata järgmisi toiminguid tegevate füüsiliste isikute suhtes:

1. süsteemi osade või seadme kõva- ja pehmejoodisjootmine või keevitamine seadme paigaldamise, remondi, hooldamise või teenindamise, aine kogumise või seadme kasutuselt kõrvaldamise käigus, kui asjaomasel isikul on siseriiklike õigusaktidega nõutud kvalifikatsioon selliste toimingute tegemiseks, eeldusel, et ta tegutseb sellise isiku järelevalve all, kellel on asjaomast toimingut hõlmav sertifikaat ja kes vastutab täielikult kõnealuse toimingu õigesti tegemise eest;
2. fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumine elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetest (elektroonikaromudest), mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase vähem kui 3 kg ja vähem kui 5 CO₂-ekvivalenttonni, ruumides, mille kohta on antud jäätmeluba, tingimusel et asjaomase isiku tööandja on luba omav äriühing ja isik on läbinud käesoleva määruse I lisa kohasele III kategooriale vastavaid miinimumoskusi ja -teadmisi käsitleva kursuse, mida tõendab loa omaniku väljaantud pädevuskinnitus.

Töötajatele ei kehti pädevus- ja sertifitseerimisnõuded ka siis, kui korraga on täidetud mõlemad tingimused:

1. töötaja osaleb asjakohast toimingut hõlmava sertifikaadi saamiseks õppekursusel ning
2. töötaja teeb asjaomast käitlustoimingut sellise isiku järelevalve all, kellel on kõnealust toimingut hõlmav sertifikaat ja kes vastutab täielikult kõnealuse toimingu õigesti tegemise eest.

Punktis a nimetatud erandit ei kohaldata kauem kui kokku 24 kuud.

Pädevus- ja sertifitseerimisnõudeid ei kohaldata ka tootja ruumides toimuva jahutus- kliimaseadmete soojuspumpade ega külmikveokite ja -haagiste tootmise ja remondi suhtes.

Külmaalal Eestis antud ja antavad tunnistused ja nende vastavustabel

Kutsetunnistuse juurde kuulub õiend, kuhu on märgitud, millisele komisjoni määruse kategooriale antud tunnistus vastab ning milliseid töid on tunnistuse omanikul lubatud teha.

NB! Enne 2010. a detsembrit Eestis välja antud kutsetunnistused ei vasta Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 303/2008 ning seega neid ei arvestata.

Külmamehaanik tase 3 kutsetunnistus on tähtajatu. Külmamehaanik tase 4 ja külmatehnika paigaldusjuht tase 5 kutsetunnistused kehtivad 5 aastat alates kutsekomisjoni otsuse tegemise kuupäevast.

Eestis antud asjakohased kutsetunnistused või osakutsetunnistused on kättesaadavad Kutsekoja kodulehel, samuti on kutseregistris kirjas nende kehtivusaeg.

Juhul kui sertifikaadi omanik on selleks taotluse teinud, on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides antud töötajate sertifikaadid kättesaadavad Keskkonnaameti e-teenuse veebilehel rubriigi alt “Fluoritud kasvuhoonegaase ning osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete käitlemistoimingute teostajate sertifikaadid”.

• Ettevõtted

Fluoritud kasvuhoonegaasidega seadmete paigaldamiseks, hoolduseks, remondiks ja kasutuselt kõrvaldamiseks on ettevõtete puhul nõutud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 303/2008 või 2015/2067 kohaselt antud ettevõtte käitlemisluba (Eestis) või teise liikmesriigi äriühingu asjakohane sertifikaat või töötaja pädevust tõendav dokument.

Jäätmekäitlusettevõttel, mis kogub F-gaase 3 kg ja enam või 5 CO₂ ekv.tonni ja enam F-gaase sisaldavatest seadmetest, peab olema käitlemisluba (vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 70 § 2 lõikele 2).

Käitlemisloa annab Keskkonnaamet. Täpsed tingimused loa andmiseks, muutmiseks, kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seadusega, majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ning keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”.

Käitlemislubade ja nende andmise kohta vaata täpsemalt siit.

Eestis antud käitlemisload on tähtajatud.

Juhul kui mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud sertifikaati omav ettevõte peab esitama andmeid FOKA registrisse, siis tuleb esmalt esitada ettevõtte sertifikaat ja ettevõtte töötajate sertifikaadid Keskkonnaametile. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahvile 196 peab sertifikaat olema tõlgitud eesti või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.

Kui teise liikmesriigis antud sertifikaadi omanik on Keskkonnaametile vastava taotluse teinud, siis on see kättesaadav siit.

Heitkoguste vältimine (art 3)

Seadmete käitajad ja hooldustöötajad on kohustatud vältima F-gaaside heidet.

Neil tuleb võtta ettevaatusabinõusid lekke ärahoidmiseks.

Avastatud leke tuleb parandada ilma viivituseta.

Lekkekontroll (art 4)

Lekkekontrolli tuleb teha seadmetele, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase 5 või enam CO₂ ekvivalenttonni või hermeetiliselt suletud ja vastavalt märgistatud seadmete puhul 10 ja enam CO₂ ekvivalenttonni.

Lekkekontrollide sagedus (art 4)

Lekkekontrollide läbiviimise sagedus sõltub seadmes sisalduva aine kogusest CO₂ ekvivalenttonnides.

Lekke tuvastamise süsteemi tuleb kontrollida vähemalt kord 12 kuu järel.

Erand

Lekkekontrolli ei ole kohustust teha:

• – hermeetiliselt suletud seadmetele, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaasi vähem kui 10 CO₂ ekvivalenttonni, tingimusel et sellistel seadmetel on märgistus „hermeetiliselt suletud“ (need seadmed ei pea olema ka FOKA registris). FOKA register on lühend fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registrist. FOKA registrist loe täpsemalt allpool (andmete registreerimine ja FOKA register (art 6).
• CO₂ ekvivalenttonnid.

Seadmes sisalduva aine kilogrammide ümberarvestamiseks CO₂ ekvivalenttonnideks on loodud CO₂ kalkulaator.

CO₂–ekvivalenttonnid arvutatakse kasvuhoonegaaside massi (tonnides) ja nende globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) korrutisena.

Kalkulaatori abil on seadme omanikel võimalik seadmes sisalduv aine arvutada ümber CO₂ ekvivalenttonniks, mille põhjal saab juba enne seadme registrisse kandmist veenduda, kas seadmele on vaja teha lekkekontrolli ning on vaja FOKA registris registreerida või mitte.

FOKA registris juba registreeritud seadmete puhul arvestab register seadme CO₂ ekvivalenttonnid automaatselt ise välja. Arvutuse tulemusel saab otsustada, kas seade peab olema FOKA registris jätkuvalt registreeritud või mitte.

Seadme täitekogused kg-des konverteerituna CO₂ ekvivalenttonnideks

Automaatne lekke tuvastamise süsteem (art 5)

Lekke tuvastamise süsteem on taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat IGASUGUSEST lekkest.

Selline lekke tuvastamise süsteem on kohustuslik jahutus- ja kliimaseadmetele, soojuspumpadele (ja tuletõrjeseadmetele), mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaasi 500 või enam CO₂ ekvivalenttonnidega võrdses koguses (nt R-404A puhul juba 127,5 kg-st).
Lekke tuvastamise süsteemi nõuetekohast toimimist tuleb kontrollida vähemalt kord 12 kuu järel.

Lekke tuvastamise süsteemi asukoht: Lekke tuvastamise süsteemi jaoks asjakohast tehnilist lahendust ja paigalduskohta valides peaks käitaja võtma arvesse kõiki näitajaid, mis võivad mõjutada süsteemi suutlikkust avastada leket ja alarmeerida käitajat.

Selliste näitajate hulka võivad kuuluda seadmete tüüp, ruum, kuhu seadmed paigaldatakse, ja muude saastetegurite võimalik esinemine ruumis.

Erinevad lekke tuvastamise seadme tüübid:

• Gaasianalüsaatori tüüpi lekke tuvastamise süsteemid on seadmed, mis fikseerivad teatud külmaaine kontsentratsiooni olemasolu seadmete vahetus läheduses. Lisaks peavad seda tüüpi seadmed olema taadeldavad, s.t peab olema võimalik, kontrollida millise konkreetse gaasikontsentratsiooni juures lekke tuvastamise süsteem rakendub. Tavaliselt pakub konkreetse lekke tuvastamise süsteemi kontrolli metoodika ja teostuse välja kontrollseadme valmistaja. Selle informatsiooni leiab seadme kasutusjuhendist.Gaasianalüsaatori tüüpi seadmed paigaldatakse jahutusseadmete masinaruumi või kui selline ruum puudub, siis kompressorile või kaitseklappidele võimalikult lähedale, ning nende tundlikkus peab võimaldama leket tõhusalt avastada.Kuna külmaained on enamuses õhust raskemad, siis peaks masinaruumist väljuva ventilatsiooni õhuvõtu toru paiknema umbes inimese põlve kõrgusel.
• Vajaduse korral võib kasutada ka muid süsteeme, sealhulgas neid, mis avastavad leket vedeliku taseme või muude andmete elektroonilise analüüsi abil.Kui tegemist on jahutusseadmega, mille külmaaine torustik on tavapärasest pikem, on soovitatav kasutada külmaaine vedeliku taseme jälgimise süsteemi külmaseadme ressiivris. Selline lekke tuvastamise süsteem võimaldab samuti fikseerida võimalikke lekkeid jahutussüsteemi külmaaine torustikust, kuid ka selle valiku puhul tuleb jälgida vastavust definitsioonile – seega peab lekke puhul minema hooldefirmale või omanikule häire.Hoonevälises õhus paiknevate jahutusseadmete soojusvahetite juurde ei ole mõistlik paigaldada gaasianalüsaatori tüüpi automaatseid lekke tuvastamise süsteeme, kuna soojusvaheti ventilaatori tekitatud õhuvoog hajutab võimaliku lekkinud külmaaine kiiresti.

NB! Eeltoodud kirjeldused automaatse lekke tuvastamissüsteemide valikule on soovituslikud näited. Automaatsete lekke tuvastamise süsteemide valikul tuleb eelkõige arvestada iga konkreetse jahutussüsteemi tehniliste ja ruumiliste tingimustega. Süsteemi valikul tuleks arvesse võtta eelkõige standardit EN 378 ning selles viidatud muid standardeid.

Iga F-gaaside lekke kahtluse korral tuleb teha lekkekontroll. Üheks lekkekahtluseks peetakse ka häiret automaatsest lekke tuvastamise süsteemist. Seega tuleb lekke tuvastamise süsteemist tuleva häire korral teha lekkekontroll ja lekke korral see viivitamata kõrvaldada.

Vähem kui 500 CO₂-ekvivalenttonnidega võrdses koguses F-gaase sisaldavate seadmete käitlejad võivad samuti lekke tuvastamise süsteeme paigaldada.

Andmete registreerimine ja FOKA register (art 6)

Nendel seadmetele, millele on vaja teha lekkekontrolli on nõutud hooldemärkmete pidamine. Eestis on hooldemärkmete pidamiseks FOKA register. FOKA registri eesmärk on välisõhu kaitse seaduse alusel kogutava fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. Laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate heitkoguste vähenemine.

FOKA registrit haldab Keskkonnaamet.

FOKA registri kasutusjuhend on siin.

Seadmete ja nende käitlemistoimingute registreerimisel on oluline see, et arvestus on muutunud CO₂ ekvivalenttonnide põhiseks.

FOKA-s tuleb registreerida kõik 5 ja enam CO₂ ekvivalenttonni F-gaase sisaldavad paiksed jahutus- kliimaseadmed ja soojuspumbad ja nende käitlemistoimingud.

Seadmena käsitletakse üht külmakontuuri.

Seadmed tuleb FOKA-s registreerida 2 nädala jooksul nende paigaldamisest.

FOKA registris registreeritud seadme märgistussildile tuleb lisada seadme tähis, mille saab seadme registreerimisel.

• Vastutus

Seadme omaniku kohustused ja vastutus:

1. seadme registreerimine FOKA registris kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates;
2. registreeritud seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ja jäätmekäitlejale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerimine FOKA registris kahe nädala jooksul asjaomasest toimingust arvates;
3. Kui seadme ümberehitamise käigus asendatakse seadmes olev aine tüüp teise ainega, suurendatakse või vähendatakse seadmes olevat aine kogust, siis uute andmetega seade saab uue tähise. Seadme omanikul tuleb uue tähisega seadme andmeid täiendada ning registreering 2 nädala jooksul uuesti kinnitada;
4. lekkekontrolli õigeaegse läbiviimise tagamine.

Siiski ei piira miski omaniku õigust tellida kohustuste täitmiseks teenuseid kolmandatelt isikutelt (näiteks seadme registreerimist FOKA registris), kuid ka sellisel juhul jääb kohustuste täitmise eest vastutavaks käitleja ehk omanik.

Pädev käitlemistoimingu teostaja peab käitlemistoimingud registreerima 5 tööpäeva jooksul.

FOKA registris registreerimist nõudvad käitlemistoimingud on järgmised:

1. seadme paigaldamine;
2. lekkekontrollid;
3. lekke kõrvaldamine;
4. seadmesse aine lisamine;
5. aine kogumine (eemaldamine seadmest) ja selle üleandmine;
6. hooldustööd;
7. automaatse lekke tuvastamise süsteemi paigaldamine, kontroll ja remont (juhul kui selline süsteem on olemas);
8. seadme ümberehitamine (seadmes oleva aine koguse suurendamine või vähendamine, üleminek uuele ainele).

Jahutus- kliimaseadmete ja soojuspumpade kohta FOKA registrisse kantavad käitlemistoimingud on kehtestatud FOKA põhimääruse lisas 5.

Seadmete ja toodete turustamispiirangud (art 11 ja III lisa)

Turule laskmise all peetakse silmas fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimist või kättesaadavaks tegemist tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks; lisaks tollimenetluse alusel liidus vabasse ringlusse lubamist.

***„ärilisel eesmärgil kasutamine” – kasutamine jae- ja hulgimüügis ja toitlustuses toodete ladustamiseks, näitamiseks või väljajagamiseks lõpptarbijatele müügi eesmärgil

Meeldetuletus:

Alates 4. juulist 2007 on keelatud ka ühekordselt täidetavad fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid, mida kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel.

Kasutuspiirangud (art 13)

Alates 1. jaanuarist 2020 on keelatud üle 2500 ulatuva globaalse soojendamise potentsiaaliga tehasepuhtuses fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine selliste jahutusseadmete teenindus- ja hooldustööde tegemiseks, mille külmaaine kogus on 40 CO₂-ekvivalenttonni või enam.

Seda nõuet ei kohaldata sõjavarustusele ega selliste rakenduste jaoks mõeldud seadmetele, mille eesmärk on jahutada tooteid temperatuurini alla – 50 °C (nt. laboriseadmed).

Üle 2500 GWP-ga on näiteks sellised külmaained nagu 404A, 507A, 422A, 422D.

NB! Kuni 1. jaanuarini 2030 tohib eelnimetatud keelu alla kuuluvatesse seadmetesse hoolduse käigus lisada:

1. ringlussevõetud fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 2500 või enam, tingimusel et gaasid on kokku kogutud asjaomastest seadmetest. Selliseid ringlussevõetud gaase võib kasutada üksnes ettevõtja, kes on need hooldus- või teenindustööde käigus kokku kogunud, või ettevõtja, kelle jaoks gaasid hooldus- või teenindustööde käigus kokku koguti. Ringlussevõtt eeldab puhastamist tahketest osakestest, veest, happest. Mahutid peavad olema vastavalt märgistatud (määruse EL nr 517/2014 art 12 ja 2015/2068)
2. taasväärtustatud fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 2500 või enam ning mida kasutatakse olemasolevate jahutusseadmete hooldus- ja teenindustööde tegemiseks, tingimusel et need on õigesti märgistatud. Taasväärtustamine tähendab gaasi ümbertöötamist kvaliteedilt samaväärseks tehasepuhtuses ainega.

Seadmetesse, mis sisaldavad alla 40 CO₂ ekv tonni F-gaase GWPga 2500 ja üle selle tohib ka pärast 01.01.2020 lisada tehasepuhtuses F-gaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 2500 ja üle selle.

 

F-gaaside müügiandmete pidamine ja töötajate pädevusandmete registreerimine aine müügil (art 11)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete või neist gaasidest sõltuva käitamisega seadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, kui selleks on määruse 517/2014 artikli 10 alusel nõutav sertifikaat või tunnistus, tohib alates 1. jaanuarist 2015 F-gaase müüa üksnes nendele ettevõtjatele¹ ja neid tohivad osta üksnes need ettevõtjad:

• kellel on määruse 517/2014 artikli 10 kohased asjakohased sertifikaadid või tunnistused, või
• kes palkavad isiku, kellel on määruse 517/2014 artikli 10 lõigete 2 ja 5 kohane sertifikaat või koolitustunnistus (sellisel juhul peab ostja müüjale tõestama, et ta on sellise isiku palganud, esitades näiteks lepingu koopia).

Juhendi F-gaaside müügiandmete registreerimiseks leiab siit.

Seega jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade jaoks F-gaasi ostes tuleb arvestada, et küsitakse pädevusdokumenti.

Eeltäidetud seadmete (nt split konditsioneeride ja õhk-õhk soojuspumpade) müük ja paigaldamine (art 11)

Fluoritud kasvuhoonegaasiga täidetud mittehermeetiliselt suletud seadet võib lõpptarbijale müüa üksnes siis, kui on tõendatud, et selle paigaldab ettevõtja, kes on määruse 517/2014 artikli 10 kohaselt sertifitseeritud.

See nõue rakendub hermeetiliselt sulgemata seadmele, näiteks split süsteemidele, mille külmakontuur ühendatakse paigaldusel jäädava ühendusega.

Split seadmed– ruumide kliimaseadmed, mis koosnevad ühest siseosast ja ühest välisosast, mis tuleb ühendada külmaaine torustikuga paigaldamisel kasutuskohas.
Sertifikaadi küsimise nõue rakendub muuhulgas selliste split süsteemide müügil, mille välisosa ja siseosa saab ühendada ilma emissioone tekitamata, arvestades hermeetilise seadme definitsioonis esitatud 3 g lekkemäära piirangut.

Olenemata testitud lekkemäärast pole süsteemil, mille paigaldamisel on vajalik külmatorustiku kinnikeevitamine või –jootmine F-gaase ühendavate osade vahel, püsivat ühendust nagu seda hermeetiliselt suletud seadme definitsioonis on nõutud. Isegi, kui tootja tegi ühenduse pöördumatuks, tagades sellega jäädava ühenduse, puudub enne paigaldamist selline ühendus.

Eraisikutel on selliste seadmete paigaldamine keelatud (kui neil ei ole kutsetunnistust ja ettevõtte käitlemisluba).

Paigaldada võivad ainult Keskkonnaameti poolt antud käitlemisloaga ettevõtted või teistes liikmesriikides selleks tegevuseks sertifitseeritud ettevõtted.

F-gaaside kogumine enne lõplikku kõrvaldamist ning vajaduse korral seadmete hooldus- või teenindustööde ajal sertifitseeritud töötajate poolt (art 8)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid paiksete jahutus- kliimaseadmeid või soojuspumpade käitlemisel tuleb tagada, et nimetatud gaase koguvad kokku sertifitseeritud töötajad, et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine. Ka tuleb enne fluoritud kasvuhoonegaasi mahuti kõrvaldamist teha mis tahes jääkgaaside kokkukogumine, et tagada nende gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.

F-gaase sisaldavate jäätmete puhul on tegemist ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja külmaainete mahutite üleandmiseks tuleb leida jäätmekäitleja, kellel oleks sobiva koodiga keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks. Sobivateks koodideks on 14 06 ja 14 06 01* (HFC külmaained), 16 02 ja 16 02 11*, 20 01 ja 20 01 23* (HFC-sid sisaldavad seadmed). Millistel Eesti ettevõtetel on selliste koodidega keskkonnaluba, saab küsida Keskkonnaameti jäätmebüroost.

Märgistus (art 12)

F-gaasidega seadmete ja mahutite õige märgistamise kohta leiab infot siit.

Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhendmaterjalid paiksete jahutus-, kliimaseadmete ning soojuspumpade kohta

• Teave fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus-, kliima- ning soojuspumbaseadmete tehnikutele ja kasutajatele (PDF, 1016 KB).
• Teave fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmetega töötavatele tehnikutele ja äriühingutele (PDF, 104 KB).

Erinevaid infomaterjale leiab Euroopa Komisjoni F-gaaside veebist.

---