Kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete aruandluse arendus

Taust

Riigikogu kiitis 5. märtsil 2017 heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, milles lepiti kokku vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. aasta heitetasemega.

Euroopa Liidu (ELi) ülene eesmärk jagatud kohustuse määrusega (nn ESR) kaetud sektoritele, (transpordi-, põllumajandus-, jäätmekäitlus, tööstuslike protsesside (sh fluoritud kasvuhoonegaaside heide) ja väikesemahulise energiatootmise (alla 20 MW nimisoojusvõimsusega seadmetes) sektorid) on vähendada heitkoguseid 30% võrra 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga. Eesti eesmärgiks on 2030. aastaks ESR sektorites KHG heidet vähendada vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. See tähendab ESR sektorites KHG heite vähendamist 2017. aasta tasemelt 6,2 mln t CO₂ ekvivalenti tasemeni 5,5 mln t CO₂ ekvivalenti.

Lisaks peab Eesti täitma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (nn LULUCF) määruse nõudeid, mille kohaselt peavad olema LULUCF sektori heitkogused kompenseeritud süsiniku sidumisega sama sektori poolt ning LULUCF sektori koguheide ja süsiniku sidumine olema vähemalt tasakaalus.

Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Samuti vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis läheneks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises soovitatud tasemetele. Täiendavalt eeldatakse, et puhta õhu paketi raames võetavate meetmetega 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga välditakse 58 000 enneaegset surma, kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest, kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala ning kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest.

Tegevuste eesmärk

KHG heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamise hinnangud tehakse lähtuvalt iga-aastasest KHG inventuurist, mille Eesti esitab nii Euroopa Komisjonile kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. KHG inventuuri eesmärgiks on saada ülevaadet õhku paisatud KHG kogustest minevikus ja võetud kohustuste täitmisest. KHG inventuurist saadud infomatsioon ja selle kvaliteet muutuvad aasta aastalt järjest olulisemaks, mis tähendab, et inventuuri koostamissüsteemi ja algandmete kvaliteet peavad olema väga head ning järjest enam peab tegelema riigispetsiifiliste metoodikate arendamisega. Riikidel on KHG inventuuri koostamisel võimalik kasutada erineva täpsusastemega metoodikaid (nn Tier 1, Tier 2, Tier 3 metoodikad) ja arvutamisel kasutatavaid eriheitetegureid, mis on kas vaikeväärtused, riigispetsiifilised, või ka ettevõtte spetsiifilised.
Käesoleva ülesandega antavad tegevused panustavad Eesti riikliku KHG ja õhusaasteainete aruandluse edasiarendusse kui ka riigispetsiifiliste metoodikate arendamisse, et saada võimalikult täpseid KHG ja õhusaasteainete heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat.

Plaanitud inventuuri tegevused 2020-2023