Ühiskond

Ühiskond, teadlikkus ja koostöö
Inimkonna terve ajaloo vältel on erinevad ühiskonnad pidanud kliimamuutustega kohanema. Kuna ennustuste kohaselt muutub kliima Eestis edaspidi suhteliselt aeglaselt ja mitte väga palju, siis pole alust arvata, et Eesti ühiskonda ootavad ees väga suured väljakutsed. Kliimamuutustega kaasnevad mõjud nii inimeste elulaadile ja heaolule kui ka tervisele (nii füüsilise kui vaimse tervise riskid). Kõige olulisemad muutused, mis inimesi võivad mõjutada, on ilmaekstreemumid (kuuma- või külmalained, tulvad jmt).
Ilmaekstreemsustega kaasnevad ohud ei mõjuta ühiskonnagruppe võrdselt: mõjud varieeruvad lokaalselt (nt tulvaveed mereäärsetes või madalamates piirkondades) ja ühiskonnaliikmeti (nt on eakamad enam tundlikud külma- ja kuumaekstreemsuste suhtes). Kliimamuutustest kõige ohustatumad on vähekindlustatud inimesed – kehvemas sotsiaal-majanduslikus seisus ja väiksema sotsiaalse kapitaliga inimesed. Seetõttu võivad ekstreemsed ilmastikunähtused ebavõrdsust ühiskonnas veelgi süvendada.
Ühiskonna haavatavust ja kohanemist kliimamuutustega mõjutavad oluliselt ka teaduse ning hariduse tase riigis. Esimene määrab selle, kui valmis ollakse kliimamuutusteks ja kui täpselt osatakse nendega kaasnevat hinnata. Eriti oluliseks võib kliimamuutustega seoses Eestis muutuda inimeste võime õiget teavet leida ja leitud teavet õigesti tõlgendada. Praegu on Eesti elanike teadlikkus kliimamuutustest ja nendega kaasnevast üsna väike. Samas on nii haridus- kui teadussüsteemis olemas kõik vajalik, et kliimamuutustega tegelda. Kliimamuutustest palju enam mõjutavad haridust ja teadust vähene laste arv ja teaduse järelkasv ning rahastamisega seonduv.
Rahvusvahelises suhtluses mõjutab Eestit kõige enam Euroopa Liidu kliimapoliitika. Lisaks sellele on Eesti peamiste rahvusvaheliste lepete üks osapool ning osaleb Euroopa Liidu ja OECD liikmena aktiivselt ka kolmandatele riikidele suunatud arengukoostöös. Globaalselt ollakse peamiselt abi andjaks ning seega mõjutavad nii globaalsed lepped kui Euroopa Liidu raames kokkulepitav kliimakohanemise valdkonnas eelkõige Eesti arengukoostöö poliitikat.