LIFE IP CleanEST
LIFE IP CleanEST projekti rahastusleping LIFE17 IPE/EE/00007 sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel 14.12.2018. Projekt kestab 10 aastat ning tema kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot, millest 10 miljonit rahastab Euroopa Komisjon ning 6,7 miljonit jaguneb riigieelarve ja SA KIK rahastuse vahel.
Projekti juhib Kliimaministeerium ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on projekti partner. Kokku on partnereid 23: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Geoloogiateenistus, Maaeluministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rakvere linn, Narva linn, Alutaguse vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja välispartner NGO Rivers Trust.
Projekti eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021 – 2027. Projekti on kaasatud 38 vooluveekogumit, 2 rannikuveekogumit ja 8 põhjaveekogumit.
Integreeritus projektis tähendab, et Virumaa veekogumitega terviklikult, arvestatakse nii haju- kui punktreostusallikaid, survetegureid kui ökoloogilist seisundit. Projektis keskendutakse nii olemasolevatele veemajanduskava meetmetele kui leitakse uusi lahendusi, näiteks kaardistatakse selleks ökosüsteemi teenuseid ning arendatakse kaugseirelahendusi. Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, põllumajandusest tuleneva surve vähendamise meetmed keskkonnale, kohtkäitlussüsteemide investeeringuvõimaluste selgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine.
Praktilistest tegevustest tehakse Ida- ja Lääne-Virumaal 10. aasta jooksul pinna-, põhja – ja rannikuvee seiret ja uuringuid, puhastatakse Erra jõe säng ja kaldad 1,5 km ulatuses Uhaku karstialal jääkreostusest, puhastatakse Kohtla-Nõmme endise rehvitehase pinnast, kust eemaldatakse 1200 tonni õliseguseid jäätmeid, tehakse katsetööd ja ohutustatakse Pahnimäe asflatbetoonitehase jääkreostust 340 m2 pinnasel. Viiel jääkreostusalal, Ahtme asflatbetoonitehases, Kiviõli tööstuspargis, Sõmeru helikopteriväljakul, Rakvere autobaasi tanklas ning Tamsalu liipritehases tehakse uuring ja eelprojektid jääkreostuse likvideerimiseks. Elustiku osas taasasustatakse Purtse jõkke lõhelisi, analüüsitakse rändetakistusi ning lahendatakse neist 6, sealhulgas leitakse võimalus kalade rändeteeks Püssi paisul ning taastatakse 10 km ulatuses elupaiku jõgedel.
Partneri roll ja tegevused
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ tegevused projekti käigus on järgmised:
- Veemajanduskavade elluviimise tõhususe strateegiline hindamine ja ettepanekute tegemine keskkonnaeesmärkide ning meetmekavade koostamise metoodika täpsustamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks on hinnata veemajanduskavade elluviimise tõhusust. Hindamise aruande põhjal koostatakse veemajanduskava ja selle meetmekava koostamise ning tegevuste prioritiseerimise juhise eelnõu (2020) ja juhis projekti lõpus (2028), kus antakse soovitused õigusaktide, strateegiate ning tegevuskavade ühtlustamiseks ning lihtsustamiseks;
- VeeVeebi arendamine, mille eesmärgiks on koondada kogu veemajanduskavade seisukohast vajalik info ühte keskkonda;
- Eesti veemajanduskavade uuendamise toetamine perioodiks 2021-2027. Projektiga paralleelselt koostatakse Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva veemajanduskavad perioodiks 2021-2027, mille koostamise eest järgmiseks perioodiks vastutab Kliimaministeerium. Viru alamvesikond on sotsiaalmajanduslikult keerukas piirkond ning siin on palju seni lahendamata sotsiaalmajanduslikke probleeme. LIFE IP projekti tegevused annavad selles osas konkreetse sisendi Ida-Eesti veemajanduskava koostamisele ning metoodilise sisendi kõigi Eesti veemajanduskavade uuendamiseks järgneval kahel veemajandusperioodil;
- Uuringud määramaks jääkreostuse täpne mõju pinna- ja põhjaveekogumitele. Tegevuse eesmärgiks on välja selgitada jääkreostuse täpne mõju pinna- ja põhjaveekogumitele. Töid tehakse viiel alal (Rakvere helikopterite lennuväli, Tamsalu liiprilammutustehase ala, Ahtme mnt 88, Kiviõli tööstuspark, OÜ Rakvere autobaas tankla);
- Soolikaoja sisekoormuse uuring ning tervendusmeetmete välja töötamine;
- Uuring Eru-Käsmu lahe, Narva-Kunda lahe, Kiviõli kaevanduse kraavi ja Rausvere jõe mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks;
- Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel, mille eesmärgiks on edendada parimale võimalikule tasandile koostöö kaevandajate, riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade ning keskkonnakaitsjate vahel kaevandatud alade taastamisel nii edasiseks majanduslikuks kasutamiseks kui ka võimaldamaks neis mitmekesiseid elupaiku (sh veekogud ja märgalad). Projekti käigus viiakse läbi tehisveekogude (Aidu põlevkivikarjäär, Narva karjääri kaevandamise lõpetanud tranšee nr 13 kaevandamisala, Viivikonna ja Ubja karjäärid) inventuurid ning hinnatakse tehisväljavoolude veekeemiat ja veekoguseid;
- Lisaks antakse hinnanguid nii projekti raames ellu viidud kui ka projektiga seotud tegevuste edukusele (nt, Erra, Purtse, Kohtla jõgede jääkreostuse eemaldamise eelsed ja järgsed uuringud).
